Matemaatika

10.02 ja 11.02

Matemaatika: 2 tk

Klassil olid käsil nurkade ja sirgete teemad.

Esimese tunni ajal toimud rühmatöö rühmaruumis:

Sissejuhatus: Mängisime nurkade kordamiseks ja peastarvutamise vilumuse kujundamiseks bingot nurkade arvutamise peale (nt sirgnurk - täisnurk).

Põhiosa: õpilaste seal oli 4 "õpetajat" (õpilased, kellel oli varasemalt jäänud koduseks tööks teatud sirgete ülesanded lahendada, sellel tunnil pidid nad oskama seda rühmakaaslstele edasi anda). Koostasime rühmad, kus igas rühmas oli 1 õpetaja, õpilased liikusid vihikute ja muude vajalike vahenditega rühmaruumi, kus lahendati nõutud ülesandeid sirgete joonestamise kohat. Mina kui õpetaja käisin ringi, tegin vajadusel parandusi või märkuseid, aitasin vajadusel ka rühma "õpetajat".

Järgmine matemaatika tund oli planeeritud kordamistunnina.

Sissejuhatus: ristsõna töölehelt ( erinevad mõisted, mis puudutavad nurki ja sirgeid).

Põhiosa: ristsõna kontroll, ülesanne töölehelt, kus õpilane peab otsustama, kas sirged on paralleelselt või risti. Kordamise eesmärgil on lahendamiseks mõeldud ka tööleht. Töölehel on ülesanded nurga joonestamise, mõõtmise ja arvutamise kohta. Õige või vale väite leidmine ja ernevate omaduste sõnastamine (õpiku abiga).

Kokkuvõte: arutelu: Millistes igapäevastes tegevustes kasutad sa sirgete või nurkade omadusi/omadatud teadmiseid.

17.02
Teema: mõõtühikute kümnendsüsteem. Sissejuhatus kümnendmurdude teemale.
Sissejuhatus: (eesmärgi teatamine - räägime erinevatest mõõtühikutest ning arutame, miks on meil kasutusel olev meeter kõige mugavam) Videote (katkendite) vaatamine USAs kasutusel olevast mõõtsüsteemist ja miks on meeter hea mõõtsüsteem (https://www.youtube.com/watch?v=SYn5UJ76h1Y ja https://www.youtube.com/watch?v=U04nHNUMfPA) Täpsustevad küsimused, arutelu peale videote vaatamist.
Põhiosa: teisendamise kordamine (pikkusühikud, raha), õpilane peab hariliku murruna kujutama nt 10 cm 1 m e 10/100.
Kokkuvõte: Toon välja, et tegeleme teemaga ka järgmises tunnis. Mis sulle tänases tunnis eriti meeldis? (püüan küsida neid õpilasi, kes tunni ajal väga aktiivselt või üldse ei vastanud).

Eneseanalüüs: kõik tegevused, mis olid tundi planeeritud tehtud ei saanud (siin kirjas need, mida jõudsime tehtud). Järgmises tunnis vaatame sissejuhatuseks ja kinnistamiseks õpikust teksti ja ülesandeid mõõtühikute kümnendsüsteemist. Lähene edasi kümnendmurdudele, toetuksin pikkusühikutele.

18.02

Sissejuhatus: kirjutan tahvlile murrud, nimetan lapse, tuleb, valib talle meelepärase ning nimetab selle, kui nimetab õieti, saab ära kustutada. (diferentseerimise mõttes kutsun alguses nõrgemad õpilased).

Põhiosa: kirjutame kõik koos tahvlile teisendused (peamised). Seejärel teevad nende paberiribadega praktilise töö pinginaabriga (mõõdavad, lõikavad ja värvivad  (5/10, 1/10 ja 3/10)

Seejärel teeks liikuva ülesande (kaal ja pikkus - pikkuse ülesandes saab näiteks teha keerulisemaks ja lisada natuke mõõtmist, võib olla teen sildid, kus oleks nii 100 kg kui ka nt 200 kg, saavad liita ja komplekteerida).

Kokkuvõte: Kahoot mäng teisendamise ja murdude peale. (aega jätan üle 10 min, et saaks rahulikult ka arutada).

Eneseanalüüs: liikuv ülesanne jäi aja tõttu ära, paaristöö võttis õpilastel kauem aega kui oli planeeritud, see-eest sai nende värvitud paberiribad näitlikustamise mõttes kenasti tahvlile kinnitada. Kahoot mäng oli õppimise eesmärgil läbi viidud - tunnis omandatud, eelmises tunnis arutatud kokkuvõte ja pigem uuesti õppimise kohta, kuidas teisendada ja kujutada mõõtühikuid. Tund tundus õpilastele huvitav, pakkusid järgmisel korral teha kahoot mängule ka tagasiside võimaluse (nüüd olen sellest võimalusest teadlik ja kindlasti teen selle ära :))

19.02

Sissejuhatus: iga õpilane kirjutab oma pikkuse tahvlile sentimeetrites. 

Küsin, milliseid murdusid nad on õppinud (harilikud) ja ütlen, et täna uurime, mis on kümnendmurd.

Koduse töö kontroll (enne kui asume uue teema juurde).

Põhiosa: toon tahvlile näiteid raha, pikkuse ja kaalu kohta, kus lapsed oskavad ise juba oletada, kuidas ja kus kasutame kümnendmurdusid (teevad valgele tahvlile). Õ lk 12 loeme, kuidas tuleb murdu lugeda (kümnendikud, sajandikud jne). Tööleht selle kohta, kuidas tuleb murdu lugeda ning "lahti võtta". Töölehel tabelid ja arvud, ning vastupidinie ülesanne, kus on antud nt 2 tervet ja 4 sajandikku, õpilane peab kirjutama selle arvuna.

Kokkuvõte: iga õpilane kirjutab oma pikkuse, mis on tahvlil meetrites e alguses nt 166 cm, siis 1,66m.

Eneseanalüüs: õpilastele tundus tööleht üsna jõukohane olevat - sobiv õppimiseks (nii tugevamatele kui ka nõrgematele õpilastele). 

02.03
Sissejuhatus: Ümardamise kordamine (täisarvude). Sissejuhatus kümnendmurdude ümardamisesse (kirjeldus, et ümardamine toimub alati sama reegli alusel).

Põhiosa: Koduse töö kontroll (kümnendmurdude võrdlemine). Tahvlile kirjutan arvu, milles on nii täisosa kui ka kümnendmurruosa, märgime koos järgunimed(meenutuseks ja abistavaks vahendiks järgmisel ülesandel). Töö individuaalsete valgete tahvlitega - kirjutan tahvlile arvu, õpilane peab enda tahvlile kirjutama ümardatud arvu, näitama. Ülesanne õpikust - õpilane peab suuliselt vastama, millise järguni on arv ümardatud (vastupidine ülesanne).

Kokkuvõte: Koduse töö tutvustus - kinnistamiseks ümardamise ja järgu õppimise ülesanded töölehel).

Eneseanalüüs: Ümardamisreeglite kordamine oli paljudele õpilastele abiks, nii said nad kiiremini aru ka kümnendmurdude ümardamise reeglist. Ka järguühikute lühendid olid heaks toetavaks materjalik tahvlil - vigu tuli sisse väga vähe.