Kirjandus

15.02

Sissejuhatus: kujutan õpiku luuletuse tahvlile (ilma värvitud sõnadeta), lasen lapsel arvata ja lehele kirjutada, millised stiilivõtteid sealt leiab (ei pea nimetama nt epiteet, vaid lihtsalt leidma selle luuletusest, mis on epiteet, kirjutan ka neile valmis) sissejuhatuseks siis eeltöö luuletusega, et lapsed oskaksid otsida ja avastada.

Põhiosa: kontrollime sissejuhatuses tehtud oletusi õpiku abiga, õpime, mis on epiteet, võrdlus jne. Selgitan, et sellised lisad luuletusele või jutule teevad ta rikkamaks. Loeme Õ lk 26-27 keele kasutamisest (olenevalt ajast, küsin õpilastelt, millised on olnud nende kogemused keele kasutamisega (enda või teiste näitel)). 

Seejärel teeme TV h 101, seal ka luuletus - tuleb leida hüüdsõnad jms. See on tunni alguses tutvustatud osa kinnistamiseks. 

Harjutus 102 - õpilane täidab iseseisvalt.

Kokkuvõte: h 102 ette lugemine (miks on tähtis keelt õppida ja osata), õpilane loeb oma arvamuse, oskab seda põhjendada või tuua näiteid.

19.02
Sissejuhatus: meenutus, millest rääkisime eelmises tunnis (keel ja selle kasutamine). Küsin, mis on släng (arutelu, mis see on ja millal kasutatakse).

Põhiosa: Loeme õpikust teksti kõnelemise kohta (kuidas on viisakas, kuidas oleneb kõne sellest kellega ja kus räägitakse jne). Väike arutelu peale teksti.
Õpilased jagunevad paarideks (pinginaabrid), iga paar saab sedeli kõneolukorraga (nt kõne hädaabisse; presidendi uusaasta kõne; kuulamisülesanne jne), koos paarilisega mõeldakse välja, kuidas esitada kõneolukorda nii, et teised saaksid aru (vaadates kehakeelt, kõnemaneeri, sõnavara jne) kellega ja mis olukorras on tegu. Esitlemine. 

Kokkuvõte: Mis aitas otsustada, kes rääkis ja mis olukorraga oli tegu?(märksõnad) Teen tahvlile mõistekaardi tuumiku (kõnelemisel oluline), iga õpilane saab lisada märksõna (märksõnu ei tohi korrata ning seetõttu kutsun tahvli ette õpilasi diferentseerimist silmas pidades).

Eneseanalüüs: õpilastele meeldis kõneolukordade loomine ning mõistatamine väga, see aitas välja tuua kõige olulisema, mis puudutab kõnet ja kõnelemist - miks ja kuidas kellegagi kõneleda, miks on viisakas kõne oluline jne. Tund oli lõbus ning õpilased olid terve tunni jooksul aktiivsed (tegid huviga kaasa).


29.02
Sissejuhatus: Eesmärgi teatamine: loeme üht pala, harjutame lugemisoskust, teeme harjutusi pala kohta, õpime tekstist infot leidma.

Põhiosa: Kõva häälega lugemine (iga õpilane paari lause kaupa). Väike arutelu peale lugemist. Töölehe täitmine (funktisonaalne lugemine, info leidmine tekstist).

Kokkuvõte: Harjutuste kontroll. Rõõmumängu kirjeldus, võimalikud näited õpilastelt igapäevaelust.

Eneseanalüüs: Ülesanded töölehel (nagu tuli välja) toetasid erineva kiirusega õpilasi - mõni, kes süvenes otsimisse, sellel läks loovülesandega kauem, kes aga leidis vastused kiiresti, sellel oli piisavalt aega loovülesande jaoks. Kõva häälega lugemine aitas paremini mõista õpilase lugemisoskust (sh teksti mõistmist).