Eesti keel

09.02

Tunni sissejuhatuseks uurin kui palju nad on juba käänetest rääkinud. 

Põhi: Töölehe täitmine põhikäänete teemal.

Kokkuvõte:Mida uut õppisid? Millised käänded on põhikäänded ja mis küsimustele nad vastavad?

Teises tunnis:

Sissejuhatus: kordame, millega tegelesime päeva alguses (põhikäänded).

Põhi: töötame õpiku ja töövihikuga põhikäänete kinnistamiseks. Tunni teises pooles kujutan projektoriga tahvlile pildid veaohtlikest sõnadest. Terve klassiga arutame, millistes olukordades võib nende sõnadega eksida, loome näitelauseid veaohtlike sõnadega (nt kaas ja kaan, küüs ja küün).

Kokkuvõte: tagasiside - küsin, mis tänastest tundidest kõige paremini meelde jäi.


16.02 eesti keel 2. ja 5. tunni ajal
Sissejuhatus: teatan eesmärgi - räägime sellest, mis on kaudne kõne ning kuidas tuleb kirjutada ümberjutustust. Pööran nende tähelepanu sellele, et kirjanduse tunnis uurisime me luuletust ning arutlesime, et paljud sõnad on lisatud luuletusse, et seda rikkamaks teha (suunan sellele, et ümberjutustus ei tohi olla veniv, vaid konkreetne kokkuvõte).

Põhiosa: Töö õpikust paljundatud tekstiga ( Õ lk 67 - muinasjutt on õpilastele tuttav, on lihtsam tööd teha), õpilane peab leidma tekstist kõige olulisema info ning selle alla joonima. 

Arutame, mis on otsekõne ja mis on kaudne kõne (Õ lk 80). Vaatame, kuidas kirjutada ümberjutustust (Õ lk 80). Õpilane kirjutab muinasjutu ümberjutustuse (abiks Õ lk 66). Kui on aega, loeme paar ümberjutustust ette. 

Multifilmi vaatamine (sissejuhatuseks öelda, et mitte kõik ümberjutustused ei pea olema tekstipõhised. Lisada, et õpilased võiksid teha vaatamise ajal märkmeid). Kodus jääb multifilmi ümberjutustus lõpetada.

Kokkuvõte: õpilaste vaheline otsekõne-kaudne kõne harjutamine. Nt kaks õpilast teevad 2 lauselise dialoogi, kolmas õpilane peab seda kaudset kõnet kasutades ütlema.

(Eneseanalüüs: kuna teema ei ole väga konkreetsete piiridega - ümberjutustus sõltub siiski lapse oma nägemusest, toetudes teatud reeglitele, siis selgitamisel tuli tuua palju äiteid ja suunavaid mõtteid. Tunni kokkuvõte jäi sellisel kujul ära, plaanis on kasutada seda võtet järgmise tunni alguses, kus meenutame, mis on otsekõne ja kaudne kõne.)


01.03
Sissejuhatus: Meenutame, mis on ümberjutustus, sissejuhatus konspekti teemasse (sarnasused, erinevused)

Põhiosa: Õpikust loeme, mis on konspekt, selle kasutus, koostamine. Teksti töötlemine rühmades - koos otsustavad, mis on kõige olulisem info lõigus (töö hetkel läbitava ajaloo tekstiga - lõiming ajalooga). Koos vaatame kõige tähtsama info üle (kontroll, kuidas on õpilane aru saanud konspekti loomise mõttest). Konspekti jaoks leitud tähtsaima info kirjutamine vihikusse (kasutades lihtsamaid lauseid, lühendeid jne).

Kokkuvõte: Miks on konspekt kasulik. Välja tuua, et õpilased kasutavad seda oskust ka hiljem (õpilaste näited), rõhutada, et tehtud tunnitöö on ajalooks läbitava teema ettevalmistus.

Eneseanalüüs: Õpilastele tundus teema kasulik, töö maht aga suur (jäi kodus lõpetada). Konspekteerimisega said rühmad hästi hakkama, samuti sujus ka rühmatöö (rühmadesse jagamisel arvestati, et rühmade tase oleks võrdne).