Eneseanalüüs 2. ja 3. nädal.

Aeg läheb väga kiirelt ning klass, kus läbin praktikat on juba tuttavam. Õpilaste nimed on ammu selged ning nüüd on lihtsam küsida vastavalt õpilase tasemele (diferentseerida). Lihtsamad küsimused suunata õpilastele, kes ei jõua nii kiiresti tehtud, keerukamad aga neile, kes lahendavad väga kiiresti. Tunnen, et olen tihti hädas otsustamisega, kui kaua mingiks ülesandeks aega kulub - peale selle on klassis väga erineva kiiruse ja tasemega õpilased. Tavaliset on tundi planeeritud liiga palju tegevusi ning pean mõne nendest ära jätma.
Erinevate juhendajatega töötamine teeb olukorra ühteaegu huvitavaks kui ka keeruliseks - erinevad ruumid, palju õpikuid, keerulisem on lõimida aineid. Samas on palju tagasisidestamist ning see aitab paremini areneda ning tundidesse midagi uut sisse tuua, teisiti mõelda.

Kirjandus

15.02

Sissejuhatus: kujutan õpiku luuletuse tahvlile (ilma värvitud sõnadeta), lasen lapsel arvata ja lehele kirjutada, millised stiilivõtteid sealt leiab (ei pea nimetama nt epiteet, vaid lihtsalt leidma selle luuletusest, mis on epiteet, kirjutan ka neile valmis) sissejuhatuseks siis eeltöö luuletusega, et lapsed oskaksid otsida ja avastada.

Põhiosa: kontrollime sissejuhatuses tehtud oletusi õpiku abiga, õpime, mis on epiteet, võrdlus jne. Selgitan, et sellised lisad luuletusele või jutule teevad ta rikkamaks. Loeme Õ lk 26-27 keele kasutamisest (olenevalt ajast, küsin õpilastelt, millised on olnud nende kogemused keele kasutamisega (enda või teiste näitel)). 

Seejärel teeme TV h 101, seal ka luuletus - tuleb leida hüüdsõnad jms. See on tunni alguses tutvustatud osa kinnistamiseks. 

Harjutus 102 - õpilane täidab iseseisvalt.

Kokkuvõte: h 102 ette lugemine (miks on tähtis keelt õppida ja osata), õpilane loeb oma arvamuse, oskab seda põhjendada või tuua näiteid.

19.02
Sissejuhatus: meenutus, millest rääkisime eelmises tunnis (keel ja selle kasutamine). Küsin, mis on släng (arutelu, mis see on ja millal kasutatakse).

Põhiosa: Loeme õpikust teksti kõnelemise kohta (kuidas on viisakas, kuidas oleneb kõne sellest kellega ja kus räägitakse jne). Väike arutelu peale teksti.
Õpilased jagunevad paarideks (pinginaabrid), iga paar saab sedeli kõneolukorraga (nt kõne hädaabisse; presidendi uusaasta kõne; kuulamisülesanne jne), koos paarilisega mõeldakse välja, kuidas esitada kõneolukorda nii, et teised saaksid aru (vaadates kehakeelt, kõnemaneeri, sõnavara jne) kellega ja mis olukorras on tegu. Esitlemine. 

Kokkuvõte: Mis aitas otsustada, kes rääkis ja mis olukorraga oli tegu?(märksõnad) Teen tahvlile mõistekaardi tuumiku (kõnelemisel oluline), iga õpilane saab lisada märksõna (märksõnu ei tohi korrata ning seetõttu kutsun tahvli ette õpilasi diferentseerimist silmas pidades).

Eneseanalüüs: õpilastele meeldis kõneolukordade loomine ning mõistatamine väga, see aitas välja tuua kõige olulisema, mis puudutab kõnet ja kõnelemist - miks ja kuidas kellegagi kõneleda, miks on viisakas kõne oluline jne. Tund oli lõbus ning õpilased olid terve tunni jooksul aktiivsed (tegid huviga kaasa).


29.02
Sissejuhatus: Eesmärgi teatamine: loeme üht pala, harjutame lugemisoskust, teeme harjutusi pala kohta, õpime tekstist infot leidma.

Põhiosa: Kõva häälega lugemine (iga õpilane paari lause kaupa). Väike arutelu peale lugemist. Töölehe täitmine (funktisonaalne lugemine, info leidmine tekstist).

Kokkuvõte: Harjutuste kontroll. Rõõmumängu kirjeldus, võimalikud näited õpilastelt igapäevaelust.

Eneseanalüüs: Ülesanded töölehel (nagu tuli välja) toetasid erineva kiirusega õpilasi - mõni, kes süvenes otsimisse, sellel läks loovülesandega kauem, kes aga leidis vastused kiiresti, sellel oli piisavalt aega loovülesande jaoks. Kõva häälega lugemine aitas paremini mõista õpilase lugemisoskust (sh teksti mõistmist). 

Loodusõpetus

12.02

Rühmatöö

Vaatlustunnis jälgisin, kuidas õpilased jaotati rühmadesse ning iga rühm sai erineva teema (nt hapnik, tuul jne). mida nad pidid koos uurima (uurimisküsimused ja põhilised mõisted olid õpetaja poolt ette antud) ja koostama mingi näitevahendi, millega saaksid teise rühma õpilastele hiljem tutvustada.

Sissejuhatus: Rühmas arutada, mis neile enda teema juures kõige rohkem meeldib. Tõusta, tutvustada oma teemat (pealkiri) ja mis on nende meelest teemas kõige huvitavam.

Põhi: rühmatöö jätkamine - olulise info leidmine õpikust või nt tahvelarvutit kasutades, esitluse viimistlemine, valmimine (õpilased teevad olenevalt rühmast kas nt plakati/video või üks rühm valis isegi laulu). Minu roll on käia kontrollida, suunata õpilasi, abistada vajalike piltide leidmisel, info koondamisel (ülevaade, kuidas nende esitlus hiljem välja näeb, kas õpilasel on võimalik seda kasutades teistele teemat selgitada).

Kokkuvõte: õpilased kogunevad klassi (oli võimalus filmida kooli teistes ruumides). Iga rühm arutab omavahel, millised on rühmatöö plussid ja miinused. Igast rühmast peab 1 rühmaliige välja tooma 1 plussi ja miinuse, mõtleme koos, kuidas saab seda miinust "eemaldada".

19.02
Sissejuhatus: rühmade ümberjagamine, et iga liige saaks tutvustada oma teemat teistele. Töölehtede jagamine (õpilane vaatab töölehel oma teemaga seonduvad küsimused üle, kordab vajadusel materjali, mida teistele esitleb).

Põhiosa: töötamine rühmades - oma teema tutvustamine, teitele õpetamine. Õpetaja (minu) ülesanne oli jälgida rühmatöö efektiivsust ning paaril korral tuli suunata rühmaliikmeid teise rühma ümber (erineva tasemega, erinev arv liikmeid rühmas), jälgisin, mida tutvustatakse, vajadusel soovitasin võtta lisamaterjalina kasutusse ka õpik.

Kokkuvõte: Vaatasime üle, mitmest teemast rääkida jõuti, koduse töö tutvustamine (üks teema jäi kodus täita, kuna selle rühma liikmed tegid väga hea ja põhjaliku video oma teemast).

Eneseanalüüs: Seda tüüpi rühmatöö on õpilastele veel väga uus, seetõttu tuli arvestada ka võimalike raskuskohtadega, kuid töö viisi muuta ei soovinud, et õpilased omandaksid ka uusi võtteid. Kokkuvõttev analüüs tööle saab toimuda alles peale kõikide osade täitmist töölehel. (aineõpetajal on õpilastega veel tund enne minu järgmist praktikatundi, kus arutatakse rühmatöö õnnestumist ning mida uut õpilased veel teada said)

Matemaatika

10.02 ja 11.02

Matemaatika: 2 tk

Klassil olid käsil nurkade ja sirgete teemad.

Esimese tunni ajal toimud rühmatöö rühmaruumis:

Sissejuhatus: Mängisime nurkade kordamiseks ja peastarvutamise vilumuse kujundamiseks bingot nurkade arvutamise peale (nt sirgnurk - täisnurk).

Põhiosa: õpilaste seal oli 4 "õpetajat" (õpilased, kellel oli varasemalt jäänud koduseks tööks teatud sirgete ülesanded lahendada, sellel tunnil pidid nad oskama seda rühmakaaslstele edasi anda). Koostasime rühmad, kus igas rühmas oli 1 õpetaja, õpilased liikusid vihikute ja muude vajalike vahenditega rühmaruumi, kus lahendati nõutud ülesandeid sirgete joonestamise kohat. Mina kui õpetaja käisin ringi, tegin vajadusel parandusi või märkuseid, aitasin vajadusel ka rühma "õpetajat".

Järgmine matemaatika tund oli planeeritud kordamistunnina.

Sissejuhatus: ristsõna töölehelt ( erinevad mõisted, mis puudutavad nurki ja sirgeid).

Põhiosa: ristsõna kontroll, ülesanne töölehelt, kus õpilane peab otsustama, kas sirged on paralleelselt või risti. Kordamise eesmärgil on lahendamiseks mõeldud ka tööleht. Töölehel on ülesanded nurga joonestamise, mõõtmise ja arvutamise kohta. Õige või vale väite leidmine ja ernevate omaduste sõnastamine (õpiku abiga).

Kokkuvõte: arutelu: Millistes igapäevastes tegevustes kasutad sa sirgete või nurkade omadusi/omadatud teadmiseid.

17.02
Teema: mõõtühikute kümnendsüsteem. Sissejuhatus kümnendmurdude teemale.
Sissejuhatus: (eesmärgi teatamine - räägime erinevatest mõõtühikutest ning arutame, miks on meil kasutusel olev meeter kõige mugavam) Videote (katkendite) vaatamine USAs kasutusel olevast mõõtsüsteemist ja miks on meeter hea mõõtsüsteem (https://www.youtube.com/watch?v=SYn5UJ76h1Y ja https://www.youtube.com/watch?v=U04nHNUMfPA) Täpsustevad küsimused, arutelu peale videote vaatamist.
Põhiosa: teisendamise kordamine (pikkusühikud, raha), õpilane peab hariliku murruna kujutama nt 10 cm 1 m e 10/100.
Kokkuvõte: Toon välja, et tegeleme teemaga ka järgmises tunnis. Mis sulle tänases tunnis eriti meeldis? (püüan küsida neid õpilasi, kes tunni ajal väga aktiivselt või üldse ei vastanud).

Eneseanalüüs: kõik tegevused, mis olid tundi planeeritud tehtud ei saanud (siin kirjas need, mida jõudsime tehtud). Järgmises tunnis vaatame sissejuhatuseks ja kinnistamiseks õpikust teksti ja ülesandeid mõõtühikute kümnendsüsteemist. Lähene edasi kümnendmurdudele, toetuksin pikkusühikutele.

18.02

Sissejuhatus: kirjutan tahvlile murrud, nimetan lapse, tuleb, valib talle meelepärase ning nimetab selle, kui nimetab õieti, saab ära kustutada. (diferentseerimise mõttes kutsun alguses nõrgemad õpilased).

Põhiosa: kirjutame kõik koos tahvlile teisendused (peamised). Seejärel teevad nende paberiribadega praktilise töö pinginaabriga (mõõdavad, lõikavad ja värvivad  (5/10, 1/10 ja 3/10)

Seejärel teeks liikuva ülesande (kaal ja pikkus - pikkuse ülesandes saab näiteks teha keerulisemaks ja lisada natuke mõõtmist, võib olla teen sildid, kus oleks nii 100 kg kui ka nt 200 kg, saavad liita ja komplekteerida).

Kokkuvõte: Kahoot mäng teisendamise ja murdude peale. (aega jätan üle 10 min, et saaks rahulikult ka arutada).

Eneseanalüüs: liikuv ülesanne jäi aja tõttu ära, paaristöö võttis õpilastel kauem aega kui oli planeeritud, see-eest sai nende värvitud paberiribad näitlikustamise mõttes kenasti tahvlile kinnitada. Kahoot mäng oli õppimise eesmärgil läbi viidud - tunnis omandatud, eelmises tunnis arutatud kokkuvõte ja pigem uuesti õppimise kohta, kuidas teisendada ja kujutada mõõtühikuid. Tund tundus õpilastele huvitav, pakkusid järgmisel korral teha kahoot mängule ka tagasiside võimaluse (nüüd olen sellest võimalusest teadlik ja kindlasti teen selle ära :))

19.02

Sissejuhatus: iga õpilane kirjutab oma pikkuse tahvlile sentimeetrites. 

Küsin, milliseid murdusid nad on õppinud (harilikud) ja ütlen, et täna uurime, mis on kümnendmurd.

Koduse töö kontroll (enne kui asume uue teema juurde).

Põhiosa: toon tahvlile näiteid raha, pikkuse ja kaalu kohta, kus lapsed oskavad ise juba oletada, kuidas ja kus kasutame kümnendmurdusid (teevad valgele tahvlile). Õ lk 12 loeme, kuidas tuleb murdu lugeda (kümnendikud, sajandikud jne). Tööleht selle kohta, kuidas tuleb murdu lugeda ning "lahti võtta". Töölehel tabelid ja arvud, ning vastupidinie ülesanne, kus on antud nt 2 tervet ja 4 sajandikku, õpilane peab kirjutama selle arvuna.

Kokkuvõte: iga õpilane kirjutab oma pikkuse, mis on tahvlil meetrites e alguses nt 166 cm, siis 1,66m.

Eneseanalüüs: õpilastele tundus tööleht üsna jõukohane olevat - sobiv õppimiseks (nii tugevamatele kui ka nõrgematele õpilastele). 

02.03
Sissejuhatus: Ümardamise kordamine (täisarvude). Sissejuhatus kümnendmurdude ümardamisesse (kirjeldus, et ümardamine toimub alati sama reegli alusel).

Põhiosa: Koduse töö kontroll (kümnendmurdude võrdlemine). Tahvlile kirjutan arvu, milles on nii täisosa kui ka kümnendmurruosa, märgime koos järgunimed(meenutuseks ja abistavaks vahendiks järgmisel ülesandel). Töö individuaalsete valgete tahvlitega - kirjutan tahvlile arvu, õpilane peab enda tahvlile kirjutama ümardatud arvu, näitama. Ülesanne õpikust - õpilane peab suuliselt vastama, millise järguni on arv ümardatud (vastupidine ülesanne).

Kokkuvõte: Koduse töö tutvustus - kinnistamiseks ümardamise ja järgu õppimise ülesanded töölehel).

Eneseanalüüs: Ümardamisreeglite kordamine oli paljudele õpilastele abiks, nii said nad kiiremini aru ka kümnendmurdude ümardamise reeglist. Ka järguühikute lühendid olid heaks toetavaks materjalik tahvlil - vigu tuli sisse väga vähe.

Eesti keel

09.02

Tunni sissejuhatuseks uurin kui palju nad on juba käänetest rääkinud. 

Põhi: Töölehe täitmine põhikäänete teemal.

Kokkuvõte:Mida uut õppisid? Millised käänded on põhikäänded ja mis küsimustele nad vastavad?

Teises tunnis:

Sissejuhatus: kordame, millega tegelesime päeva alguses (põhikäänded).

Põhi: töötame õpiku ja töövihikuga põhikäänete kinnistamiseks. Tunni teises pooles kujutan projektoriga tahvlile pildid veaohtlikest sõnadest. Terve klassiga arutame, millistes olukordades võib nende sõnadega eksida, loome näitelauseid veaohtlike sõnadega (nt kaas ja kaan, küüs ja küün).

Kokkuvõte: tagasiside - küsin, mis tänastest tundidest kõige paremini meelde jäi.


16.02 eesti keel 2. ja 5. tunni ajal
Sissejuhatus: teatan eesmärgi - räägime sellest, mis on kaudne kõne ning kuidas tuleb kirjutada ümberjutustust. Pööran nende tähelepanu sellele, et kirjanduse tunnis uurisime me luuletust ning arutlesime, et paljud sõnad on lisatud luuletusse, et seda rikkamaks teha (suunan sellele, et ümberjutustus ei tohi olla veniv, vaid konkreetne kokkuvõte).

Põhiosa: Töö õpikust paljundatud tekstiga ( Õ lk 67 - muinasjutt on õpilastele tuttav, on lihtsam tööd teha), õpilane peab leidma tekstist kõige olulisema info ning selle alla joonima. 

Arutame, mis on otsekõne ja mis on kaudne kõne (Õ lk 80). Vaatame, kuidas kirjutada ümberjutustust (Õ lk 80). Õpilane kirjutab muinasjutu ümberjutustuse (abiks Õ lk 66). Kui on aega, loeme paar ümberjutustust ette. 

Multifilmi vaatamine (sissejuhatuseks öelda, et mitte kõik ümberjutustused ei pea olema tekstipõhised. Lisada, et õpilased võiksid teha vaatamise ajal märkmeid). Kodus jääb multifilmi ümberjutustus lõpetada.

Kokkuvõte: õpilaste vaheline otsekõne-kaudne kõne harjutamine. Nt kaks õpilast teevad 2 lauselise dialoogi, kolmas õpilane peab seda kaudset kõnet kasutades ütlema.

(Eneseanalüüs: kuna teema ei ole väga konkreetsete piiridega - ümberjutustus sõltub siiski lapse oma nägemusest, toetudes teatud reeglitele, siis selgitamisel tuli tuua palju äiteid ja suunavaid mõtteid. Tunni kokkuvõte jäi sellisel kujul ära, plaanis on kasutada seda võtet järgmise tunni alguses, kus meenutame, mis on otsekõne ja kaudne kõne.)


01.03
Sissejuhatus: Meenutame, mis on ümberjutustus, sissejuhatus konspekti teemasse (sarnasused, erinevused)

Põhiosa: Õpikust loeme, mis on konspekt, selle kasutus, koostamine. Teksti töötlemine rühmades - koos otsustavad, mis on kõige olulisem info lõigus (töö hetkel läbitava ajaloo tekstiga - lõiming ajalooga). Koos vaatame kõige tähtsama info üle (kontroll, kuidas on õpilane aru saanud konspekti loomise mõttest). Konspekti jaoks leitud tähtsaima info kirjutamine vihikusse (kasutades lihtsamaid lauseid, lühendeid jne).

Kokkuvõte: Miks on konspekt kasulik. Välja tuua, et õpilased kasutavad seda oskust ka hiljem (õpilaste näited), rõhutada, et tehtud tunnitöö on ajalooks läbitava teema ettevalmistus.

Eneseanalüüs: Õpilastele tundus teema kasulik, töö maht aga suur (jäi kodus lõpetada). Konspekteerimisega said rühmad hästi hakkama, samuti sujus ka rühmatöö (rühmadesse jagamisel arvestati, et rühmade tase oleks võrdne).

Minu esimesed tunnid 5. klassiga - kokkuvõte ja eneseanalüüs

Esimesel nädalal olin klassi ees andmas nii eesti keelt, matemaatikat kui ka loodusõpetust (ainult kirjandusega tegin algust natuke hiljem). Klass võttis mind rahulikult vastu - nende klassijuhataja oli neile eelnevalt selgitanud, mida tähendab praktika ning, et neile annab mõne nädala jooksul tunde praktikant. Tunni kord tundus mulle hea, õpilased ei seganud tööd ning tunniks planeeeritud tegevustega sai rahulikult tegeleda. Märkasin ka, et õpilased ei kibele eriti vastamisega (tavaliselt tõusevad ikka samad käed) - püüan sellega tegeleda, mõelda erinevaid viise, kuidas oleks garanteeritud, et sel päeval koolis olevad õpilased saaksid vähemalt korra rääkida/vastata (plaanis on teha nimelisi sedeleid). Üks kõige suuremaid raskuskohti, mida jõudsin juba esimesel nädalal tajuda on klassi töökiirus e kui palju peaks planeerima ning jätma aega ühe või teise ülesande jaoks. Oli tunda, et klassi õpilaste tasemed on väga erinevad, kui üks õpilane tahab juba hüüda, et tal on ülesanne valmis, siis teine õpilane ei ole veel esimest lünkagi täitnud, tunnen, et pean tegema üsna palju diferentseerimist (esimesel nädalal piirdus see lisa värvimisülesannetega - mida lapsed muidugi ka hea meelega tegid),
 Natuke keeruliseks teeb olukorra see, et mõnes aines ei anna ma neile tunde järjest, vahepeal on neil tund ka oma tavalise aineõpetajaga, kuid koostöö kolleegidega on suurepärane ning olen iga kord jälle järjel, mida ja kuidas võiks teha (soovitused).

Vaatlustunnid

Esimesed tunnid, mis ma klassiga veetsin olid loomulikult vaatlustunnid. Need aitasid mul paremini näha klassi, märgata õpilasi, kes on teistest natuke nõrgemad või tugevamad. Samuti andsid tunnivaatlused head infot, millises keskkonnas ning õpetamisstiiliga on õpilased harjunud õppima. Olenevalt juhendajast, käitusid õpilased samti natuke erinevalt (loomulikult olenes ka see, millises aines end keegi mugavamalt tunneb). Üldises pildis panin tähele, et klass töötab hästi, kui neile antakse töö sooritamiseks kuluvat aega väga konkreetselt ette e õpilasele õeldakse, kui kaua tal mingi ülesande sooritamiseks aega on. Klassis on täiesti tavaline see, et kui õpilane tahab vastata, tõstab ta käe. Üsna selgelt hakkavad silma õpilased, kes on vastamisel aktiivsemad. Õpilased on harjunud ka rühmatöö jaoks mõeldud rühmaruumi kasutamisega - kui ees on rühmatöö, ei ole vaja selgitada reegleid, rääkida, kuidas paigutatakse end (juhul kui pole just mõni uus lähenemine plaanis), õpilased on vastutustundlikud ning liiguvad ise  õigesse kohta.
Töö klassiga tundub olevat hästi organiseeritud - õpilased oskavad jälgida, kus hetkel asutakse, kui kaua on ülesande sooritamiseks aega antud (isegi siis pöörduvad õigel ajal klassi, kui rühmatöö ülesanne viis neid klassist kaugemale).

Praktika II kooliastmes I nädal

Uus praktika, uus kool. Esimene nädal möödus koolis hirmus kiirelt, kõik, mis puudutas praktikat oli algul segane nii mulle kui ka õppejuhile. Tegime mõned järelepärimised ning asi sai selgemaks, nüüd tuli hakata tundide toimumisaegasid planeerima - kuna ma aga töötan samas koolis klassijuhatajana I kooliastmes, oli sobilike aegade leidmine üsna vaevaline. Sellest hoolimata saime tunnid paika ning kuna veebruaris on Randvere koolis vaheaeg, pikendsime minu praktikat nädala võrra.
Kooli dokumentatsiooniga olin ma juba tutvunud, koolipäeva kiire tempo ei soosi küll päris süvitsi minemist, kuid annan parima, et igapäevaselt midagi uut ja tähtsat üle vaadata.
Juhendajate õpetajatega (koolis) leppisime kokku, et enne iga tunni andmist kirjutan neile kirja ning nemad vaatavad üle, kas selline tunni ülesehitus ning tegevused sobivad. Tunnikirjeldused lisan ka blogisse, juhendaja lisab omapoolsed kommentaarid ja tähelepanekud tunnikirjelduse alla kommentaaridesse.
Mitme klassiga töötamisel on kõige olulisem oskus planeerida aega - märgata tuleb kõiki õpilasi ning tunnid peavad olema sisukad ning hoolikalt läbi mõeldud.
Tunniplaan on kajastatud õppejuhi koostatud dokumendis, peale selle kasutan ise ka google dokumentides loodud tunniplaanilehte.