KLASSIÕPETAJA ERIALA TUNNIKONSPEKT

Õppeaine: kehaline kasvatus

Tunni teema: Kes hüppab kaugemale?

Klass: 2. K klass       Aeg: 09.03

Üliõpilase nimi: Ljubov Oja

Õppevahendid: mõõtelint, torbikud (vms hüppe kauguse määramiseks), paberid, pliiatsid

Tunni eesmärgid: Õpilane teab, kuidas sooritada hoota kaugushüpet. Õpilane oskab mõõta hüppetulemusi. Õpilane oskab võrrelda rühmakaaslaste hüppetulemusi. Õpilane oskab hüppetulemusi üles märkida. 

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Tegevuste kestus (minutites)	Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud õppeteguvste kirjeldus (meetodid, juhendid, küsimused, õpilaste ja õpetaja tegevus jne)	Põhjendused, mida mingi tegevusega saavutada tahetakse. Ehk MIKS?
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine * tähelepanu haaramine * eesmärgi teatamine	3 min 3 min	Vajalike vahendite leidmine, kaasa võtmine (paberid, pliiatsid). Tunni alustamine. Klass joonele kogu! Joondu! Valvel! Eesmärgi teatamine: Täna kasutame tunnis mõõtelinti. Milleks meil seda teie arvates vaja võiks minna? (lühike arutelu). Õige, mõõdame, kui kaugele keegi teist hüppab, aga täna teeme hüppeid hoopis koha pealt ning kõik tulemused märgime üles, saate rühmades oma hüppeid kordamööda mõõta. Seega on meie tänase tunni teemaks hoota (vajadusel seletan) kaugushüpped ja nende mõõtmine.	Aja säästmine, ettevalmistus. Tunni õige alustamine, tähelepanu haaramine, õpilased saavad aimu, millega hakatakse tunnis tegelema (võib aidata hoida distsipliini).
II Põhiosa *harjutamine, kinnistamine, rakendamine	5-7 min 5-7 min  15 min	Soojendus: Klass parem pool (üks, kaks)! Ringselt paremale sammu alusta! (soojenduseks on ka erinevad jooksuharjutused - põlvetõste-, sääretõste jooks, jooks varvastel) Kohapeal jooksu jätka! (peatan nad nii, et säiliks/moodustuks rida) Klass parem pool, üks, kaks! Kaheks loe! Number ühed astuge 3 sammu ette. Moodustub 2 pikka rida, valin õpilaste seast vabatahtliku, kes võib näidata teistele soojendusharjutusi ette (suunan, et nüüd peab näitama nt harjutust põlvedele/ õlgadele, kätele, kerele jne).  Palun mõlemal real lugeda end veel kaheks, tekib 4 rühma. Olen pannud torbikud 2 joone taha (2 rühma kummagi joone juures). Kuna mõõtelint on üks, siis selgitan rühmadele reeglit, et iga rühma liige hüpab ning märgib oma tulemuse veel ühe torbikuga, kes rühma liikmetest hüpab kõige kaugemale, selle tulemus mõõdetakse, kuna hüpatakse mitu korda, saavad mõõta kõik rühmaliikmed (jälgin, et iga kord ei mõõdaks sama õpilane). Kordame õpilastega üle, kuidas tuleb kasutada mõõtelinti. tulemused palun üles kirjutada paberile. Enne, kui rühmad hakkavad hüppama ja mõõtma, näitan ette, kuidas käib hoota kaugushüppamine. (seisan joone taga, suunan nende tähelepanu keha asendile, põlved kõverdatud, käed hoovõtuks valmis, võtan hoogu, hüppan ning suunan tähelepanu, et hüppe ajal peab õpilane end võimalikult kõrgele ning kaugele (ette) sirutama/suunama. Õpilased hakkavad hüppama ning mõõtma, käin vajadusel kontrollin ning suunan neid.	Soojendus. Tine õpilane on eeskujuks, vaheldus soojenduse tegemisel (õpetaja on alati kõrval, jälgib harjutuste õiget sooritust). Loovuse arendamine ka kehalises kasvatuses. Õpilane oskab kasutada mõõtelinti, märkida tulemusi ning on arvestav teiste rühma liikmetega.
III Lõpetav osa Tagasiside ja tunni kokkuvõte/eesmärgi saavutatuse kontroll	4-6 min	Kokkuvõte: võrdleme rühmade tulemusi, uurin, kes oli mingis rühmas kõige kaugemale hüpanud (vaba arutelu). Klass joonele kogu! Joondu! Olite täna kõik väga püüdlikud hüppajad, seda näitasid ka teie tulemused, kõike kaugemale antud tulemuste järgi hüppas täna... Oled tubli! Klass nägemist! Rivitult!	Tagasiside, kokkuvõtete tegemine, aitab õpilastel mõtestada tehtud tööd ning võrrelda erinevate rühmade tulemusi. Tunnustamine.

ASPEKTID HINNANGUTEKS:	HINNANGUD
Endalt: Mis õnnestus? Mida selleks tegin? Järgmine tund teen teisiti ... Mida täiesti uut täna õppisin ...	Õpilastele meeldis ülesanne mõõtelindiga (lõiming matemaatikaga). Toimis hästi rühmatöö, õpilased olid üksteist abistavad ning arvestasid üksteisega (mõõtelinti oli võimalik kasutada kõikidel - mõõtsid kordamööda). Teisiti teen paberid, kuhu märkida tulemused (prindin tabelid) ning kuna õpilased on nüüd juba tuttavad mõõtmisega ka kehalises kasvatuses, siis järgmiseks korraks võiks olla rohkem mõõtelinte.
Juhendajalt: Sel tunnil õnnestus ... Järgmine tund tee teisiti ...

Juhendaja allkiri: …………………………………   Üliõpilase allkiri: ………………………………

KLASSIÕPETAJA ERIALA TUNNIKONSPEKT

Õppeaine: kehaline kasvatus

Tunni teema: Aus mäng

Klass: 2. K klass       Aeg: 02.03

Üliõpilase nimi: Ljubov Oja

Õppevahendid: hüppenöörid, pallid, torbikud

Tunni eesmärgid: Õpilane teab, mis on aus mäng. Õpilane oskab järgida reegleid. Õpilane oskab mängida rühmas. Õpilane teab, mis on teatevõistlus. Õpilane oskab oodata oma järjekorda ning käituda võistkonnas kaaslastega hästi. 

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Tegevuste kestus (minutites)	Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud õppeteguvste kirjeldus (meetodid, juhendid, küsimused, õpilaste ja õpetaja tegevus jne)	Põhjendused, mida mingi tegevusega saavutada tahetakse. Ehk MIKS?
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine * tähelepanu haaramine * eesmärgi teatamine	2 min 4 min	Vahendite leidmine, saali viimine. Ülesannete planeerimine. Tunni alustamine. Klass joonele kogu! Joondu! Valvel! Eesmärgi teatamine: Kuidas te arvate, mis on aus mäng? (arutelu, õpilased pakuvad vastuseid, õpetaja vajadusel lisab/täpsustab) Täna mängime pitti, kus eriti tähtis on meeles pidada ausa mängu reegleid ja kokkuleppeid. Tunni lõpus teeme ka teatevõistluseid, kus samuti on tähtis võistelda ausalt.	Aja säästmine Tähelepanu, distsipliini tagamine. Õpilane teab, millega tegeletakse tunnis, huvi äratamine, uue mõiste õppimine.
II Põhiosa *harjutamine, kinnistamine, rakendamine	10 min 10 min 10 min ( u 4 min) (u 4 min) ( u 2 min)	Soojendus: Klass parem pool (üks, kaks)! Ringselt vasakule sammu alusta! Põlvetõstejooksu alusta! Sääretõstejooksu alusta, üks, kaks! (soojenduses veel: ringselt sammudes õlaringid ette ja taha, käteringid, randmeringid) Klass seis, üks, kaks! ( paigal seistes soojendusharjutused kerele - puusaringid, kereringid, kerepainutused) Jagan klassi pooleks (tüdrukud ja poisid), ühed on ühel pool saali (väike saal), teine rühm teisel pool, korraga mängitakse 2 mängu (alguses tüdrukud sabapitti, poisid alguses pitti, kus tuleb jalgade alt läbi pugeda, et vabastada kinni püütud kaaslane, hiljem vahetatakse mängud). Seletan tervele klassile korraga alguses ühe mängu reeglid ja siis teisie, juhin nende tähelepanu sellele, et hiljem mängud vahetatakse ning nad peavad tähelepanelikult juba praegu reegleid kuulama. Arutame, millised peaksid olema ausa mängu reeglid nendes mängudes. Teatevõistlused. Peale tagaajamismängude kogun õpilased joonele (Klass joonele kogu!). Õpilased loevad end kaheks, tekib kaks võistkonda teatevõistlusteks. 1. teatevõistlus: torbikutega on värgitud algus ja lõpp/pöördepunkt. Õpilane peab (jalg)palli ühe jala juurest teise juurde "söötes" liikuma teise torbikuni, seal tegema ringi ümber torbiku ning hüppama pall käes ühel jalal tagasi võistkonna juurde, andes järgmisele võistlejale palli. Võistluse lõppedes teen kokkuvõtte ning kui õpilased ei järginud ausa mängu reegleid (lükkasid palli liiga kaugele, ei hüpanud ühel jalal, vaid jooksid tagasi jne, kordame võistlust). 2. teatevõistlus: Õpilased seisavad üksteise seljataga reas, käes üleval. Esimene võistleja saab palli ning peab pea kohal ta järgmisele, selja taha, edasi andma. Tuleb jälgida, et võistkond hoiaks rivi ning ei viskaks palli üle mitme mängija. Vajadusel kordame. 3. teatevõistlus: (kui jääb aega üle) Sarnane teatevõistlusega nr 2, kuid seekord antakse pall edasi harkis jalgade vahelt (juhin tähelepanu, et õpilased seisaksid üksteisest kaugemal).	Soojendus enne mänge. Vaheldus, tavaliselt on segavõistkonnad, nõnda on ka natuke võrdsem mäng. Ausa mängu mõiste kinnistamine, õpilane saab väljendada oma arvamust.  Rühmadesse jagamine. Klassi kehalise kasvatuse tundides on suur tähelepanu teatevõistlustel, püüan sobitada neid ka ausa mängu teemaga. Võistlused pole väga keerulised - õpilane suudab siis paremini jälgida ja hiljem analüüsida ausa mängu põhimõtteid, kokkuleppeid.
III Lõpetav osa Tagasiside ja tunni kokkuvõte/eesmärgi saavutatuse kontroll	4 min	Tagasiside õpilastele. Klass joonele kogu! Joondu! Valvel! Täna tunnis saime mängida erinevaid mänge ning korraldasime võistluseid, milliseid näiteid tooksite välja, mille kohta ütleksite, et see oli aus mäng. Tagasiside nende vastustele, kas see ka kajastus nende mängudes, kas nad järgisid ausa mängu põhimõtet. Klass nägemist! Vabalt, rivitult!	Tunni lõpetamine, tagasiside annab õpilastele parema ülevaate tunnist, õpetajana saan nende selgitustest paremini aru, kuidas omandati ausa mängu mõiste, kui palju panevad õpilased seda ise mängides tähele.

ASPEKTID HINNANGUTEKS:	HINNANGUD
Endalt: Mis õnnestus? Mida selleks tegin? Järgmine tund teen teisiti ... Mida täiesti uut täna õppisin ...	Mängude valik meeldis õpilastele väga, "harkipitti" olid õpilased varem ka mänginud, sabaga pitt oli neile eriti meelepärane. Õpilased oskasid häsid näiteid tuua tunni tagasiside osas. Püüan veel rohkem tagada distsipliini (õpilased on väga aktiivsed ning ei ole eriti tähelepanelikud (nt lobisevad omavahel, nügivad üksteist)). Aktiivne tegevus ning mõistete õppimine sobivad väga hästi kokku, õpilastele võiks kehalise kasvatuse tunnis rohkem tutvustada kehalise kasvatuse "mõisteid".
Juhendajalt: Sel tunnil õnnestus ... Järgmine tund tee teisiti ...

Juhendaja allkiri: …………………………………   Üliõpilase allkiri: ………………………………

16.02 - 19.02

16.02
Matemaatika. Teema: jagamine arvuga 2
sissejuhatus: bingo mäng, tehted koostatud nii, et põhirõhk oleks korrutamisel arvuga 2.
põhiosa: Õ lk 74 ül 2, TV lk 26 ül 1,4,3. Arutelu saadud vastuset üle.
kokkuvõte/tagasiside: makaronide jagamine topsidesse- iga laps saab hulga makarone (diferentseerimise mõttes ei jagu kõigil arvuga 2). Peavad ütlema, mitu makaroni läks igasse topsi.

Kehaline. Teema: paarisarv, rahvastepall.
sissejuhatus: rivistumine, liikumine teona (kordamine), soojendus.
põhiosa: rivis seistes loevad õpilased, palju neid rivis on, arutame, kas jagub kahega (kas saame moodustada paarid?), loevad end paaridesse rahvastepalli soojendusharjutuste jaoks. Soojendusharjutused - visked erineva käega, palli õige püüdmine rahvastepallis jne. Mängime rahvastepalli.
kokkuvõte: rivistumine, tagasiside mängule (kuidas kuulasid sõna, mõnele probleemolukorrale veel kord tähelepanu pööramine nt lapse solvumine või reegli mitte järgimine).

Eesti keel (pool). Teema: vastlapäev
sissejuhatus: tahvlil nii mitu kriipsu, kui on tähti sõnas vastalpäev, kriipsu all tehe, laps peab arvutama ja mõtlema, kust ta saab teada, mis täht sinna sobib (arvasid kiiresti ära, et vastavalt selelle, mitmes on tänt tähestikus).
põhiosa: räägime vastalpäevast, mida lapsed juba teavad ja mis on selle vene vaste. Õ lk 34, 35 loeme, TV harjutused 1,3,4.

17.02

Matemaatika

Sissejuhatus/häälestus: peast arvutamise mäng (rõhk korrutamisel arvuga 3 ning jagamisel arvuga 2).

Põhiosa: Õ lk 75 tabel, TV lk 29 tekstülesanded. Loeme arvu jagamist arvuga 3 (tabelist), arutleme, kuidas saab kontrollida vastuse õigsust. Tegeleme tekstülesannetega, kuna need on klassil üsna nõrgaks kohaks.

Tagasiside/kokkuvõte: Tagasisidet saan pöidla tõstmisega – õpilane peab näitama pöidlaga, kui hästi ta teemast/tekstülesannete lahendamisest aru sai. (Sellist tagasiside vormi olen varem peale tekstülesannete lahendamist kasutanud, annab mulle hea ülevaate, kuidas on olukord arenenud)

Inimeseõpetus. Teema: Vabariigi sünnipäev

Sissejuhatus: Hümni kuulamine (projektoriga seinal, koos sõnadega, seisame püsti). Õpilane loeb õpikust ette, miks me püsti seisime. Küsin, mida arvavad õpilased, millest me täna räägime.

Põhiosa: Tööraamat lk 46-49 valitud harjutused. Põhirõhk arutlemisel. Rühmatööna h 5 lk 48 (võivad arutleda rühmakaaslastega).  Väikeste lippude valmistamine.

Kokkuvõte/ tagasiside: Õpilane tõstab lipu üles vastavalt sellele, kui palju uut infot ta täna tunnis teada sai (palju/vähe) ning kui huvitav tundus talle tund. (Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? Mis värvid on Eesti lipul? Mida tuleb hümni ajal teha?)

Eesti keel (pool rühma)

Teema: Kollektsioonid (kokkuvõttev osa)

Sissejuhatus: Küsin, millest rääkisime eelmisel korral. Kas keegi mäletab, milliseid kollektsioone oli klassis kõige rohkem?

Põhiosa: Õpilased käivad tahvli ees oma kollektsioonidest rääkimas (iga õpilane pidi kaasa võtma 1-2 asja, millest tahaks teistele rääkida), tahvlil on abistavad küsimused/laused. (Mina kogun (mida?). Täna võtsin ma kaasa (mille?). See meeldib mulle, sest ... . Veel tahaksin ma oma kollektsiooni (mida?). Peale selle sooviksin ma koguda (mida?). ) Iga õpilane saab „töölehe“, mille ta peab täitma vastavalt kuuldule (kirjutama klassikaaslase kollektsioonist).

Kokkuvõte/tagasiside: Küsin õpilaste käest, mis neile kõige rohkem meeldis või meelde jäi.

Eesti keel (terve klass)

Teema: Teekond läbi Euroopa

Sissejuhatus/häälestus: Tabel tahvlile (iga õpilane võib nimetada riike, kus ta reisinud on).

Põhiosa: Õ lk 36-38 loeme koos, arutleme võõraste sõnade üle/leiame uusi sõnu. Loeme ette pähkli nr 10. Harjutused töövihikust.

kokkuvõte: igal riigil on midagi, mis muudab ta eriliseks, kui palju jäi tekstist meelede, mida võivad välja tuua Eesti kohta.

18.02 olin haige

19.02

Matemaatika. Teema: kordamine

sissejuhatus: (tunni alguses käisid vanemate klasside õpilased rääkimas A. H. Tammsaarest). bingo jagamise ja korrutamise peale (arvudega 2 ja 3).

põhiosa: koduse töö kontroll, ülesanded TVst 

kokkuvõte: peast arvutamise kordamine tunnis läbitud teemal (jagamine/korrutamine arvudega 2 ja 3).

Eesti keel (pool). Teema: Teekond läbi Euroopa

sissejuhatus: meenutame varem õpikust loetud, räägin, mida täna teeme (rühmatööna valmiv plakat), räägime, mis on rühmatöö.

põhiosa: õpilaste rühmadesse jagamine (tõmbavad loosiga riigi, sama riigi saanud õpilased on ühes rühmas). Plakatite valmistamine (tahvlil suunavad küsimused info kirjutamiseks).

kokkuvõte: kuidas sujus töö rühmas, järgmisel tunnil tuleb plakateid edasi teha/lõpetada.

Kunst. Teema: Eesti lipp looduses

sissejuhatus: pilt tahvlil Eesti lipu sarnasest fotost loodusest.

põhiosa: joonistamine rasvakriitidega, tähelepanu, et värve peab olema ainult 3.

kokkuvõte: vabariigi aastapäevast rääkimine, õpilased räägivad, kas nad on sellist " Eesti lippu" ise ka looduses kunagi märganud.

11.02
Loodusõpetus. Teema: Pilvisus ja sademed
sissejuhatus: meenutame eelmises tunnis räägitud, õpilased püüavad kirjeldada tänast ja eilset ilma. Kordamiseks mõeldud harjutus - temperatuuri märkimine tahvlile joonistatud termomeetrile.
põhiosa: tööraamat lk 8,9. Ülesanded tahvli ees, kasutame ilm.ee andmeid ning saame märkida ja rääkida ilmast(pilvisusest ja sademetest) Eestis ja mujal maailmas.
tagasiside/kokkuvõte: õpilane võib pinginaabrile kirjeldada ilusat ja pinginaaber talle halba ilma.

Eesti keel (pool). Teema: tantsu- ja laulupidu
sissejuhatus: tantsupeo video vaatamine. Arutelu, millest võiks täna juttu tulla.
põhiosa: Õ lk 32-33 (lugemine), "pähklid", TV valitud harjutused lehekülgedelt 32,33.
kokkuvõte: laste soovil veel ühe video vaatamine (laulupidu+ tantsupidu), räägime kellegi tantsu- ja/või laulupeo kogemusest.

Kunst. Teema: sõbrapäev
sissejuhatus: Räägin, mis on akvarell, kuidas see erineb guaššist (maalimise poolest, katvuse poolest), näitan Internetist pilte erinevatest maalidest, akvarellvärvidest, pintslitest, räägin ja näitan (kõigil on hea kvaliteediga akvarellpaber, saavad katsuda, hiljem sellele joonsitada) akvarellpaberit.
põhi: sõbrapäevakaardile kleebitava paberi valmistamine (akvarell, kile).
tagasiside: õpetaja räägib, et reedeses tööõpetuse tunnis valmistatakse nendest ilusaid kaarte, näited kaartidest.

12.02
Matemaatika. Teema: tekstülesanded.
sissejuhatus: peast arvutamise mäng sildikestega.
põhiosa: tund keskendub tekstülesannete lahendamisele. TV lk 36 ül 6, 4. tekstülesanne oli klassile keeruline, muu, mis oli plaanis, jäi ära.
kokkuvõte: õpilased näitasid pöidlaga, kui hästi nad enda arust tekstülesande lahendamisega hakkama said.

Eesti keel (pool). Teema: kollektsioonid.
sissejuhatus: teeme tahvlile tabeli, kuhu märgime erinevad asjad, mida õpilased koguvad. Mida kogutakse meie klassis kõige rohkem?
põhiosa: loeme Õ lk 22, 23, TV lk 22, 23 h 1, 2.
kokkuvõte: iga õpilane mõtleb, mida ta nimetas (mida kogub) ja võtab järgmiseks korraks kaasa kogutav asi (saavad sellest rääkida).

Kunst. Teema: Laulu- ja tantsupidu
sissejuhatus: fotod ja videod tantsu- ja lulupeost, rongkäigust.
põhiosa: õpilased saavad valida sedeli, millel on sõna, mida nad hakkavad joonistama (nt lauljad, tantsijad, rongkäik, laululava jne). Õpilane joonistab ja hiljem lõikab välja oma "osavõtjad", hiljem teeme sellest stendile kollaaži.
kokkuvõte: video vaatamine peost (õpilased ei olnud varem (enne teema läbimist koolis) laulu- ja tantsupeo videosid vaadanud).

Keelekümblus

Täna lugesime eesti keele tunnis teksti, sissejuhatuseks arutlesime sõnade üle (kirjutasin need tekstist tahvlile), mis võisid minu meelest lastele tundmatud olla. Tänase päeva (inimeseõpetuses erinevad ametid ja sõnad tekstist) jooksul sain eriti hästi aru, kui tore on keelekümblusklass. Lapsed püüavad sellise õhinaga mõistatada, mis sõna see on (sõnu seletan neile eesti keeles)! Kuigi mõnikord on mul plaanis rohkem ülesandeid, kui neid reaalselt teha jõuame (nt täna inimeseõpetauses oli plaanis lõppu mäng ametite seletamise ja ära arvamise kohta, kuid ametinimetuste õppimisega/kordamisega läks nii kaua, et mänguks enam aega ei jätkunud), tundub, et lapsed on just uute sõnade õppimisel eriti aktiivsed kuulama ning mõistatama (seletuse järgi), mida see võib tähendada. :)

Minu tegevused esimesel nädalal (02.02-05.02)

Tunnis, mis on paksus kirjas, on minu antud, tavalises aga vaatlustunnid. ( E - esmaspäev, T- teisipäev jne)

E  matemaatika: korrutamine arvuga 3, sissejuhatuses bingo, põhiosas harjutused TVst, tagasiside/tunni lõpetamine toimus plaksumänguga (pidid kuulama plaksusid ning korrutama)

Kehaline: vaatlesin tundi.

Eesti keel: (klass on jagatud pooleks), tegelesime teemaga taluloomad, lugesime õpikust teksti, arutlesime uute sõnade üle, lapsed said rääkida nende kogemusest taluloomadega ning millised loomad on neil kodus. Kokkuvõtteks tegime tabeli, kus millised loomad elavad (kordasime erinevaid (mets-, kodu-, talu-) loomi. Mina sain sellest tagasisidet laste teadmiste kohta.

T matem: sissejuhatuses plaksumäng (õpilased said ise plaksutada, rõhk oli korrutustabeli teadmisel ning tehte ütlemisel), põhiosas harjutused õpikust, harjutusvihikust (tegin joonise ka tahvlile, õpilased käisid kordamööda lahendamas), töövihikust(kiiremad said TVst keerulisema ülesande). Tagasiside: tahvlil erinevad korrutustehted arvudega 2, 3 ja 4 (õpitud), õpilane ütleb tehte ja vastuse, võib tulla kustutama tahvlilt (diferentseerisin).  

Inimeseõpetus: sissejuhatuses tegin tahvlile tabeli (KALLIS/ODAV), õpilased pidi nimetama asju mõlemasse tulpa, arutlesime. Põhiosa: kuulamisülesanne(lugesin teksti TVst), tegime harjutuse kuuldu põhjal (palju uusi sõnu- kordasime, arutlesime nende tähenduse üle). Arutlesime kuidas oleksid nemad antud olukorras käitunud ning miks. TV harjutused asjade väärtuse ning vajalikkuse kohta (peale värvimist, said õpilased nimetada, mida nad värvisid ning miks). Kokkuvõtteks oli plaanis arutelu, mida teeks laps kui võidaks palju raha või saaks natuke taskuraha (1 õpilane, 1 küsimus), kuid seda ei jõudnud teha.

Eesti keel (pool): sissejuhatuseks tegime tabeli selle kohta, kellel millised koduloomad on (seotud teemaga ning referaadi tegemisega). Põhiosas tutvusime, mis on uurimistöö, kuidas peaks referaat välja nägema (olid eelnevate aastate näited referaatidest). Täitsime TV harjutused, mis on järgmisel tunnil abiks referaadi tegemisel. Jõudsime teha referaadi tiitellehe. Tunni lõpus rääkisime, kust saaks leida infot valitud looma kohta ning koduseks ülesandeks jäi otsida/laenutada raamat/kirjandus, kus leiaks infot lapse valitud looma kohta.

Eesti keel (terve rühm): teema: Liitsõnad (hindeline konspekt)

Sissejuhatus: kirjutasin tahvlile palju sõnu, lapsed pidid nimetama sõnad, mille tähendust nad teavad, seejärel sain ma need kustutada (kontrollisin, kas kõikide sõnade tähendus on teada). Iga õpilane sai sildi, kus oli üks sõna tahvlilt, (ringi liikudes) õpilane pidi leidma kaaslase, kellega neil moodustuks uus sõna (nt kuld+kala), pidid ka õigesti käest kinni võtma (mitte kala+kuld), moodustus rivi tahvli ette ning iga õpilane sai kirjutada oma sõna tahvlile, liitsõna kirjutamisel pöörasin nende tähelepanu sellele, et sõnad oleksid ühendatud. Õpilased pidid kirjutama sõnad ka vihikusse (hiljem läks vaja), kes said varem kirjutatud said „lisaülesandena“ nuputuse – joonistasin tahvlile poisi ja pea ning nad pidi ära arvama selle tähenduse (keelekümblusklass). TV harjutused liitsõnade moodustamise kohta. Enne TV lahendamist pidid lapsed ette lugema reegli (õpiku/TV kaanel). Tagasiside: õpilane sai paberi ning pidi sinna tegema 2 liitsõna kohta pildid (e joonistama nt karu ja eraldi püksid, nende vahel +, viimaseks joonistama karupüksid), sõnu võisid valida vihikusse kirjutatutest.

K loodusõpetus: Teema: Ilm, temperatuur.

Sissejuhatus: loen jutu külma näpistamisest (arutlesime, mida tähendab, et külm näpistab jne). Küsisin õpilastelt, mis neil täna seljas oli, kui kooli tulid ja miks, mida tuleks nende arust selga panna, kui minna suusatama, miks.

Põhiosa: vaatame tööraamatus termomeetrite pilte (õpetajal klassis ka suur õuetermomeeter, mille saadn klassis ringi käima, uurisime ka selle kraade). Kujutasin tööraamatu pildi suurelt tahvlile, et saaksime vaadelda skaalat jne koos. Ülesanded tööraamatust (iga ülesande juures arutlesime nende kogemust ja teadmisi). Tunni alguses ütlesin ka, et tunni lõpus on tunnikontroll (suunasin tunni jooksul õigesti märkima temperatuuri ning vaatama erinevaid termomeetreid). Vaheülesandeks (enne temp. Märkimist tööraamatus) lugesin ette rekordtemperatuurid Eestis, lapsed käisid tahvlile joonistatud termomeetril neid märkimas, rekordtemp. juurde märkisid ka hetke temperatuuri vastavates Eesti linnades (selleks kujutasin projektoriga pildi ilm.ee leheküljelt). (lastele meeldis ülesanne väga, palusid järgmisel tunnil veel seda teha). Tunnikontroll. Tagasiside: kiire tagasiside (pöial üles, küljele, alla – kuidas nad tunnevad, et nad oskavad teemat). Tunnikontrollide tulemused olid erinevad, järgmise tunni alguses saavad mõned enda töid täiendada.

Eesti keel (pool): sissejuhatus: laps saab tutvustada raamatut, mille ta kaasa võttis. Laste jagamine rühmadesse (valitud looma põhjal), nii saavad omavahel arutada ning jagada kirjandust. TV harjutused kasutatud kirjanduse kirjutamiseks, sisukorra loomine, sissejuhatuse mõtlemine (kasutavad toodud kirjandust, õpetajal natuke lisamaterjale vajadusel).

Kehaline kasvatus: tunni vaatlemine

Kunst: Teema: Taluloomad. Õpilased kasutavad guašši, joonistavad kõigepealt talumaja (näitepildid tahvlil), pöörasime tähelepanu sellele, et maja ette peavad nad hiljem joonistama ka loomad (järgmisel tunnil, kui taust on kuivanud). Sissejuhatuses rääkisime taluloomadest, kelle kohta lugesime õpikust, kus loomad elavad, kas keegi on talus käinud.  

N matemaatika: sissejuhatus: peast arvutamine (mäng numbrikaartidega)- liitmine üleminekuga. Põhiosa: korrutamine arvuga 5, harjutused õpikust (tekstülesannete vormistus, lahendamine (abistavate joonistega)). Kuna peastarvutamine võttis kaua aega, jäi koduseks ülesandeks TV ülesanne (kinnistamiseks), peast korrutama õppimine arvudega 3,4,5 (kontroll tuleb TV ülesandega).

Eesti keel (pool): sissejuhatuseks rääkisime, mida nad said kirjutada sissejuhatusse teatud looma kohta, võrdlesid seda rühmakaaslastega. Sisu teemade üle arutlemine, raamatutest sobiva info leidmine, mustandite kirjutamine. Kokkuvõte: kordasime, millest koosneb referaat (seda näevad ka sisukorras). Kodus jäi referaadi puhtandi kirjutamine, illustreerimine.

Kunst: sissejuhatuseks tegin tahvlile tabeli, kuhu märkisime (talu)loomad, ühes tulbas suuremad (nt lehm, lammas), teises väiksemad (nt kass, kana). Õpilased pidid valima mõlemast tulbast vähemalt ühe looma, keda kujutada enda maalil. Sellega said nad ka suuruste erinevusi kujutada, kes on eespool, kes kaugemal jne.

Neljapäeval oli ka muusika tund (pole minu andeaine), kuid selle tunni ajal käisin ma vaatlemas 1. klassi, kelle juures ma septembris praktikal olin.  

02.02 - 05.02 kokkuvõte

Esimene nädal klassi ees.
Üsna raske on ennast hinnata, õpetajalt sain ka tagasisidet, mis minu meelest oli positiivne (endale panin kõrva taha aeglasema tempo). Klass võttis mind hästi vastu, tunnid tunduvad neile huvitavad ning suuri distsipliiniprobleeme pole ma märganud. Vahetevahel läheb müra klassis suureks, kuid teatud võtetega (plaksutamine) saab klassis taas rahulikumalt tööd teha. Kõige keerulisemaks oli minu jaoks alguses just korra loomine ja hoidmine klassis, kuna klass on juba teatud süsteemiga harjunud ning nüüd oli minu kord siduda endale ja neile sobivad lähenemised (kuna minule meeldibki just plaksutamise meetod, siis seda me kasutamegi). Nädala viimasel päeval koolis sai õpetajaga ka arutletud, et mõned õpilased tuleks teise kohta istuma panna, tundsin, et selline lahendus sobiks mulle hästi (rohkem tähelepanu tööle klassis) ja õpetaja ei olnud vastu. Püüan seda kohe esimese asjana esmaspäeval teha ning vaadata, millised on tulemused nädala lõpuks. :)

Praktika kava

Praktika tunniplaan näeb välja selline. Võivad vahele tulla mõned muudatused, olenevalt sellest, kas tekib vajadus teha paaristunde või mõnel muul moel tunnid ümber tõsta. Tunnid, mida annan mina märgin paksemas kirjas.

	E	T	K	N	R
1. 02.02 – 06.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	HIK
2. 09.02 – 13.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	kõrvaleriala
3. 16.02 – 20.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel
4. 23.02 – 28.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	vaheaeg
5. 02.03- 06.03	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	kõrvaleriala
6. 09.03 – 13.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel