E matemaatika: korrutamine
arvuga 3, sissejuhatuses bingo, põhiosas harjutused TVst, tagasiside/tunni
lõpetamine toimus plaksumänguga (pidid kuulama plaksusid ning korrutama)
Kehaline: vaatlesin tundi.
Eesti keel: (klass on jagatud pooleks), tegelesime teemaga
taluloomad, lugesime õpikust teksti, arutlesime uute sõnade üle, lapsed said
rääkida nende kogemusest taluloomadega ning millised loomad on neil kodus.
Kokkuvõtteks tegime tabeli, kus millised loomad elavad (kordasime erinevaid
(mets-, kodu-, talu-) loomi. Mina sain sellest tagasisidet laste teadmiste
kohta.
T matem: sissejuhatuses plaksumäng (õpilased said ise plaksutada,
rõhk oli korrutustabeli teadmisel ning tehte ütlemisel), põhiosas harjutused
õpikust, harjutusvihikust (tegin joonise ka tahvlile, õpilased käisid
kordamööda lahendamas), töövihikust(kiiremad said TVst keerulisema ülesande).
Tagasiside: tahvlil erinevad korrutustehted arvudega 2, 3 ja 4 (õpitud),
õpilane ütleb tehte ja vastuse, võib tulla kustutama tahvlilt
(diferentseerisin).
Inimeseõpetus: sissejuhatuses tegin tahvlile tabeli (KALLIS/ODAV),
õpilased pidi nimetama asju mõlemasse tulpa, arutlesime. Põhiosa:
kuulamisülesanne(lugesin teksti TVst), tegime harjutuse kuuldu põhjal (palju
uusi sõnu- kordasime, arutlesime nende tähenduse üle). Arutlesime kuidas
oleksid nemad antud olukorras käitunud ning miks. TV harjutused asjade väärtuse
ning vajalikkuse kohta (peale värvimist, said õpilased nimetada, mida nad
värvisid ning miks). Kokkuvõtteks oli plaanis arutelu, mida teeks laps kui
võidaks palju raha või saaks natuke taskuraha (1 õpilane, 1 küsimus), kuid seda
ei jõudnud teha.
Eesti keel (pool): sissejuhatuseks tegime tabeli selle kohta,
kellel millised koduloomad on (seotud teemaga ning referaadi tegemisega).
Põhiosas tutvusime, mis on uurimistöö, kuidas peaks referaat välja nägema (olid
eelnevate aastate näited referaatidest). Täitsime TV harjutused, mis on
järgmisel tunnil abiks referaadi tegemisel. Jõudsime teha referaadi tiitellehe.
Tunni lõpus rääkisime, kust saaks leida infot valitud looma kohta ning koduseks
ülesandeks jäi otsida/laenutada raamat/kirjandus, kus leiaks infot lapse
valitud looma kohta.
Eesti keel (terve rühm): teema: Liitsõnad (hindeline konspekt)
Sissejuhatus: kirjutasin
tahvlile palju sõnu, lapsed pidid nimetama sõnad, mille tähendust nad teavad,
seejärel sain ma need kustutada (kontrollisin, kas kõikide sõnade tähendus on
teada). Iga õpilane sai sildi, kus oli üks sõna tahvlilt, (ringi liikudes)
õpilane pidi leidma kaaslase, kellega neil moodustuks uus sõna (nt kuld+kala),
pidid ka õigesti käest kinni võtma (mitte kala+kuld), moodustus rivi tahvli
ette ning iga õpilane sai kirjutada oma sõna tahvlile, liitsõna kirjutamisel
pöörasin nende tähelepanu sellele, et sõnad oleksid ühendatud. Õpilased pidid
kirjutama sõnad ka vihikusse (hiljem läks vaja), kes said varem kirjutatud said
„lisaülesandena“ nuputuse – joonistasin tahvlile poisi ja pea ning nad pidi ära
arvama selle tähenduse (keelekümblusklass). TV harjutused liitsõnade
moodustamise kohta. Enne TV lahendamist pidid lapsed ette lugema reegli
(õpiku/TV kaanel). Tagasiside: õpilane sai paberi ning pidi sinna tegema 2
liitsõna kohta pildid (e joonistama nt karu ja eraldi püksid, nende vahel +,
viimaseks joonistama karupüksid), sõnu võisid valida vihikusse kirjutatutest.
K loodusõpetus: Teema: Ilm, temperatuur.
Sissejuhatus: loen jutu külma
näpistamisest (arutlesime, mida tähendab, et külm näpistab jne). Küsisin
õpilastelt, mis neil täna seljas oli, kui kooli tulid ja miks, mida tuleks
nende arust selga panna, kui minna suusatama, miks.
Põhiosa: vaatame tööraamatus
termomeetrite pilte (õpetajal klassis ka suur õuetermomeeter, mille saadn
klassis ringi käima, uurisime ka selle kraade). Kujutasin tööraamatu pildi
suurelt tahvlile, et saaksime vaadelda skaalat jne koos. Ülesanded tööraamatust
(iga ülesande juures arutlesime nende kogemust ja teadmisi). Tunni alguses
ütlesin ka, et tunni lõpus on tunnikontroll (suunasin tunni jooksul õigesti
märkima temperatuuri ning vaatama erinevaid termomeetreid). Vaheülesandeks
(enne temp. Märkimist tööraamatus) lugesin ette rekordtemperatuurid Eestis,
lapsed käisid tahvlile joonistatud termomeetril neid märkimas, rekordtemp. juurde
märkisid ka hetke temperatuuri vastavates Eesti linnades (selleks kujutasin
projektoriga pildi ilm.ee leheküljelt). (lastele meeldis ülesanne väga, palusid
järgmisel tunnil veel seda teha). Tunnikontroll. Tagasiside: kiire tagasiside
(pöial üles, küljele, alla – kuidas nad tunnevad, et nad oskavad teemat).
Tunnikontrollide tulemused olid erinevad, järgmise tunni alguses saavad mõned
enda töid täiendada.
Eesti keel (pool): sissejuhatus: laps saab tutvustada raamatut,
mille ta kaasa võttis. Laste jagamine rühmadesse (valitud looma põhjal), nii
saavad omavahel arutada ning jagada kirjandust. TV harjutused kasutatud
kirjanduse kirjutamiseks, sisukorra loomine, sissejuhatuse mõtlemine (kasutavad
toodud kirjandust, õpetajal natuke lisamaterjale vajadusel).
Kehaline kasvatus: tunni
vaatlemine
Kunst: Teema: Taluloomad. Õpilased kasutavad guašši, joonistavad
kõigepealt talumaja (näitepildid tahvlil), pöörasime tähelepanu sellele, et
maja ette peavad nad hiljem joonistama ka loomad (järgmisel tunnil, kui taust
on kuivanud). Sissejuhatuses rääkisime taluloomadest, kelle kohta lugesime
õpikust, kus loomad elavad, kas keegi on talus käinud.
N matemaatika: sissejuhatus: peast arvutamine (mäng
numbrikaartidega)- liitmine üleminekuga. Põhiosa: korrutamine arvuga 5,
harjutused õpikust (tekstülesannete vormistus, lahendamine (abistavate
joonistega)). Kuna peastarvutamine võttis kaua aega, jäi koduseks ülesandeks TV
ülesanne (kinnistamiseks), peast korrutama õppimine arvudega 3,4,5 (kontroll
tuleb TV ülesandega).
Eesti keel (pool): sissejuhatuseks rääkisime, mida nad said
kirjutada sissejuhatusse teatud looma kohta, võrdlesid seda rühmakaaslastega.
Sisu teemade üle arutlemine, raamatutest sobiva info leidmine, mustandite
kirjutamine. Kokkuvõte: kordasime, millest koosneb referaat (seda näevad ka
sisukorras). Kodus jäi referaadi puhtandi kirjutamine, illustreerimine.
Kunst: sissejuhatuseks tegin tahvlile tabeli, kuhu märkisime (talu)loomad,
ühes tulbas suuremad (nt lehm, lammas), teises väiksemad (nt kass, kana).
Õpilased pidid valima mõlemast tulbast vähemalt ühe looma, keda kujutada enda
maalil. Sellega said nad ka suuruste erinevusi kujutada, kes on eespool, kes
kaugemal jne.
Neljapäeval oli ka muusika tund (pole minu andeaine), kuid selle tunni
ajal käisin ma vaatlemas 1. klassi, kelle juures ma septembris praktikal olin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar