Digiõppepäev 28.11.2016

Selles postituses leiad ülesanded digiõppepäevaks.

Eesti keel:

Ristole (õpetaja Virvelt)

1. Pane tähestikulisse järjekorda järgmised ametinimetused.
2. Leia neile ametinimetustele eestikeelsed vasted. (Abiks võib olla võõrsõnade leksikon http://www.eki.ee/dict/vsl/ )
3. Kus need ametmehed ( võõrsõnalised ametnimetused)  töötavad?
4. Kirjuta ametist, mida Sina tulevikus teha sooviksid. ( 50 sõnaga kirja vormis)

Režissöör; detektiiv; illustraator; montöör; mehhanisaator; arhitekt; doktor; massöör; portjee; tšellist; dirigent; arborist; neuroloog; president; kassiir; piloot; stjuardess; administraator; ökonomist; hügieenist; dentist; ortopeed; insener; kaskadöör.

NB! Vastused saada õpetajale kirjaga ( virve.maasik@randverekool.edu.ee )


Õpetaja Ljuba ülesanne (ülejäänutele)
Õpi erinevaid sõnaliike järgnevatel linkidel:


http://learningapps.org/1775148
http://learningapps.org/2749014
http://learningapps.org/2743820 (sõnad võivad olla ka diagonaalis, ülevalt alla ja alt üles)

Ole valmis tunnikontrolliks. (Sõnade jagamine sõnaliikide järgi)

Muusika:

Lahenda Quizizz keskkonnas muusikateemalist tööd. Mängu kood on 775286  (keskkonna link on join.quizizz.com ) 
NB! Nime kohale peab sisestama oma (täis)nime.


Inglise keel:

Harjuta varasemalt õpitud grammatilisi ülesandeid.

http://learningapps.org/2102100 (nt: õde ja vend = nemad, mina ja ema = meie, pane tähele, et kui nt Isa on kirjutatud suure tähega, siis peab ka Tema olema kirjutatud suure tähega)
http://learningapps.org/2101870

http://learningapps.org/2093452 (kui pead kirjutama isn´t, võib arvuti märgi pärast vastuse valeks lugeda, ära seda tähele pane (kui loeb valeks, aga sa oled õigesti kirjutanud))

http://learningapps.org/1878195 (ristsõna - numbrid 1-12)
http://learningapps.org/2714059 (kuulamisülesanne - numbrid 1-100)

Ole valmis võimalikuks tunnikontrolliks antud ülesannete kohta.

Eneseanalüüs 6., 7. nädal.

Viimastel nädalatel tundsin end juba üsna kurnatuna - tundi oli küll juba lihtsam üles ehitada, kuid väsimuse tõttu ei tekkinud niivõrd palju ideid ning olenevalt ainest võis olla vähem rühmatööd (kuid ainete lõikes võin küll öelda, et rühmatööd planeerisin ning korraldasin siiski piisavalt.
Õilased tunduvad juba täitsa harjunud olevat ning tund sujub paremini, kuna nemad on harjunud minu õpetamisstiili ja reeglitega, mina aga oskan tähele apnna neid, keda tuleks rohkem korrale kutsuda (või isegi pigem tähelepanu jälle tööle suunata).
Koostöö õpetajatega sujub endiselt hästi ning minu pakutud ideid tundidesse võetakse hea meelega vastu. Mõne juhendajaga tuleb tundi planeerida üsna täpselt valmis, teisega aga on minul rohkem vabad käed ning artasime läbi ainult põhilised asjad, ülejäänud asjadele võisin ma ise lahenduse leida.

Praktika viimasel päeval tundsin eriti selgelt seda, kui palju see mulle tegelikult õpetas ning kui väsitav see reaalselt oli - tulla klassi, kus töö juba käib, sinule on kõik uus, sina oled nendele uus ning üsna kiirelt peab leidma ühise töö- ja suhtluskeele. Kuna selliseid olukordi tuleb elus tegelikult tihti ette, siis oskan seda kogemust hinnata väga kõrgelt ja olen tänulik õpilastele, kes mind tegelikult üsna kiiresti omaks võtsid.

Klassivälised üritused

Kokku toimus 2 klassivälist üritust. Üks nendest oli seotud talispordipäevaga, teine aga digiõppepäevaga.

1. Talispordipäev oli ülekooliline päev, mil lapsed sõitsid Valgehobusemäele suusatama. Õpetaja ülesandeks oli välja uurida laste suusavarustuse seis, vajadusel planeerida õpilastele, kes osa ei saanud võtta koolisisene tegevus kooli jäänud valveõpetajaga. Puhkekeskuses tuli korraldada laste asjade hoidmise viis, suuskade ja muu varustuse hankimine ning õpilaste juhendamine suusatamisel (mitte ainult enda klassi õpilased).

2. Digiõppepäev on päev, kuhu on planeeritud õppetegevus, kuid mis toimub digitaalselt - iga õpilane lahendab talle jäetud ülesandeid kodus (vajadusel tuleb kooli arvutit kasutama). Sellele päevale oli minul planeeritud matemaatika tund ning koostöös juhendajaga valmis 2 ülesannet. Üks neist oli Socrates keskkonnas, kus õpilased pidid lahendama erinevaid teemaga seotud ülesandeid (kümnendmurrud). Teiseks ülesandekd oli minu poolt pakutud koomiksi tegemine keskkonnas www.toondoo.com. Õpilased pidid koostama koomiksi või koomiksiraamatu teemal ristküliku ümbermõõt ja pindala e koomiksi tegelased pidid selgitama, kuidas ja mis valemiga arvutatakse ristküliku ümbermõõtu ja pindala.

Tagasisidet digiõppepäevale sai iga õpilase kohta vaadata vastavas keskkonnas ning koomiksid saatsid õpilased juhendaja õpetaja meilile. Tulemused olid väga põnevad ning õpilaste tagasisidest tulenevalt võib öelda, et läbi koomiksi teemat teisele seletades saab ise ka paremini selgeks.

Need klassivälised üritused küll erineavd üksteisest, kuid mõlemad mängisid tähtsat rolli minu praktikal. Esimene aitas alstega veelgi paremini tuttavaks saada, teine aga andis paremad oskused õppetöö planeerimiseks mitte ainult klassis vaid ka klassiväliselt (nt koduse töö andmine, mida õpilased saaksid teha muus keskkonnas).

Praktika analüüs. Eneseanalüüs

Praktika parimad hetked.

Antud praktika parimateks hetkedeks võiks lugeda tunde, kus kõik läks plaanipäraselt või isegi paremini (nt tulid huvitavad ideed konspekti koostades, õpilased tegid tööd huviga kaasa, sinu, kui õpetaja poole pöörduti abi saamiseks - see tundus mulle alguses selles kooliastmes, kus õpilased suhtuvad juba ettevaatlikusega uude, üsna keeruline ja hirmuäratav). Tunnen, et enda jaoks õnnestusin sellega, et võtsin praktikal kaasa antud tagasisidest palju kasulikku, mida rakendan nüüd aktiivselt ka oma igapevases töös (nt konkreetsem sõnastus, selgemad tööjuhised, rohkem IKT vahendite kasutamist (kuigi see harjumus on aeglane tulema). Meenub kohe ka üks kirjanduse tund, kus tunnitegevus oli seotud kõneolukordadega ning õpilased olid tunni lõpus väga rahul ülesandega, kus paari peale tuli teistele esitada küneolukord, mida ülejäänud klass pidi siis ära arvama (sama ülesandega omandasid õpilased ka selgesti tunni eesmärgid - kehahoiaku olulisus, hääletooni olulisus, kõnepruugi ning sõnade valiku olulisus).

Probleemid ja arengukohad praktikal.

Olen juba eelnevalt välja toonud nii positiivse kohana kui ka eneseanalüüsis, et üheks parimaks arengukohaks pean teatud metoodilisi võtteid, mida endas pärast tagasisidet arendasin. Üks nendest on konkreetsemad tööjuhised (ka aeg) ning ülesannete korralik läbi lahendamine enda jaoks. Mõlemast punktist on palju kasu nii praktikal kui ka töös enda klassiga. Mõlemaga pean veel loomulikult tööd tegema (et oleks sisse juurdunud ning veelgi korrektsem), kuid tulemusi võib minu meelest juba praegu näha.

Probleemsed olukorrad praktikal.

Tooksin välja kaks erinevat olukorda.
Esimeseks loeksin esimest ja teist nädalat, kui õpilaste nimed polnud veel päris meeles ning tunniosades, kus pidime arutlema mingi teema või olukorra või saadud teadmise üle, oli pea terve klass pidevalt vait (peale paari õpilase, kelle nimed loomulikult ka kiiremin selgeks said). Õpilased lihtsalt ei soovinud enda arvamust avaldada üi isegi lugeda, milliseid vastuseid nad leidsid (isegi, kui ma nägin, et need on paberil kirjas). Kui nimed juba selged olid, oli suunamine kergem (samas oli selgem ka õpilaste tase) ning küsimused suunasin vastavalt sellele, kes kuidas probleemiga või arutlusega hakkama saab (püüdsin diferentseerida, et õpilane ka tulevikus oleks julgem vastama).
Teine olukord tekkis ühes matemaatika tunnis, kus peale minu olid klassis ka metoodik, juhendaja ning abiõpetaja, kes käib mõnes tunnis mõnda õpilast järele aitamas. Olukord tekkis tegelikult üsna lihtsal põhjusel - olin teinud vea metoodika seisukohalt ning see tekitas klassis üleüldist segadust ülesande lahendamisel. Lahendades ümbermõõdu ülesannet (õpilased alagul iseseisvalt), sai õpetaja klassis, kes abistas mõnda õpilast ülesandest teisiti aru ning koos kontrollima asudes ütles mulle klassi tagant, et olen valesti selgitanud, teinud joonise ning vastus on vale. Kuna ümbermõõdu teema ei tundu keeruline, sattusin segadusse - vaatasin oma andmed ja arvutused üle, kuid viga ei leidnudki. Seejärel tuli abiõpetaja minu juurde tahvli ette ning segas vahele sellega, et näitas joonisel justkui kus ma olin valesti joonsitanud ning arvutanud. Sellel hetkel kasvas mu segadus veelgi - mulle näidatakse kus on viga, aga ma lihtsalt ei näe seda. Sellises täis arusaamatusi ning segadust olukorras vaatasin juba ka metoodikule ülikoolist abi ostiva pilguga silma. Kuna tund oli kohe-kohe lõppemas, lubasin lastele, et järgmistel tundidel vaatame veel kindlasti ümbermõõduga ülesnadeid ning lahendame need koos kohe alguses õigesti. Tagasisidena metoodikult sain vastuseks, et kuigi metoodiliselt olin lähenenud valesti, oli lõppvastus õige (mis rahustas mu natuke maha, sest tunda klassi ees segadust lihtsa ümbermõõdu arvutamise teemal, oli päris frustreeriv).

Eneseanalüüs 4. ja 5. nädal.

Nädalad on möödunud väga kiirelt. Vahepeal said õpilased kätte tunnistused ning nüüd algas uus trimester. Keeruliseks on minu jaoks osutunud sel praktikal ainete lõimimine - eriti nende ainete, mida ma ise annan. Mõningasi seoseid inimeseõpetuse ja inglise keelega võib küll leida, kuid üldiselt on teemasid raske klappima sobitada. Koolis käis tunde vaatamas metoodik ülikoolist, andis mitu head soovitust ning isegi julgustunde jätkata oma tööd. Soovitused olen püüdnud aktiivselt käiku võtta, tunnen, et need aitavad tunda ennast klassi ees kindlamalt ning seeläbi paista ka õpilastele enesekindlam klassi ees. Suhe õpilastega tundub korras olevat - usun, et nii minu kui ka nende jaoks on see koos veedetav aeg (aktiivne suhtlus) siiski üsna lühike, et omaks võetaks. Märganud olen see eest, et õpilased juba pöörduvad aktiivsemalt ka minu poole abi saamiseks või küsimuste korral, on muutunud avatumaks suhtlemisel seejuures tunni distsipliini kaotamata.
Kahjuks ei saa öelda, et tundide planeerimine on muutunud kergemaks - minu jaoks oleneb vist kõik teemast. Mõne teemaga koostad tunni, milles on erinevaid tegevusi ning veel enne kui alustad järgmisel päeval selle tunniga, tekib hoopis uus, veelgi põnevam sissejuhatuse mõte, mis loomulikult ka käiku läheb. Teinekord on aga keerulisem teema, selline, kus tähtsal kohal on reegli mõistmine ning tuleb tunnis palju aega kulutada just kuivale iseseisvale harjutamisele. Selliseid tunde püüan tasa teha järgmistel kordadel, kui avaneb võimalus (sest teema on tuttav ning nüüd tuleb vaid korrata ja kinnistada) teha aktiivsemaid tegevsi, mis hõlmavad ka tihti rühmatööd või IKT vahendi kasutamist (mis selles klassis on muideks väga populaarne õppevahend/ -vorm).
Peatselt saab praktika läbi ning juba praeguseks tunnen, et erinevus I ja II kooliastme vahel on üüratu - teemad on keerulisemad, õpilaste suhtumine õppimisse on erinev (II kooliastmes tunneb õpilane juba ise valikuvõimalust - ta peab ise ideaalis otsustama, et õppima peab, kuna see on endale vaja, ja paljude puhul paistab see ka välja).
Võtan viimastest nädalatest veel viimast - nii kogemuse kui ka tagasiside osas.

Eneseanalüüs 2. ja 3. nädal.

Aeg läheb väga kiirelt ning klass, kus läbin praktikat on juba tuttavam. Õpilaste nimed on ammu selged ning nüüd on lihtsam küsida vastavalt õpilase tasemele (diferentseerida). Lihtsamad küsimused suunata õpilastele, kes ei jõua nii kiiresti tehtud, keerukamad aga neile, kes lahendavad väga kiiresti. Tunnen, et olen tihti hädas otsustamisega, kui kaua mingiks ülesandeks aega kulub - peale selle on klassis väga erineva kiiruse ja tasemega õpilased. Tavaliset on tundi planeeritud liiga palju tegevusi ning pean mõne nendest ära jätma.
Erinevate juhendajatega töötamine teeb olukorra ühteaegu huvitavaks kui ka keeruliseks - erinevad ruumid, palju õpikuid, keerulisem on lõimida aineid. Samas on palju tagasisidestamist ning see aitab paremini areneda ning tundidesse midagi uut sisse tuua, teisiti mõelda.

Kirjandus

15.02

Sissejuhatus: kujutan õpiku luuletuse tahvlile (ilma värvitud sõnadeta), lasen lapsel arvata ja lehele kirjutada, millised stiilivõtteid sealt leiab (ei pea nimetama nt epiteet, vaid lihtsalt leidma selle luuletusest, mis on epiteet, kirjutan ka neile valmis) sissejuhatuseks siis eeltöö luuletusega, et lapsed oskaksid otsida ja avastada.

Põhiosa: kontrollime sissejuhatuses tehtud oletusi õpiku abiga, õpime, mis on epiteet, võrdlus jne. Selgitan, et sellised lisad luuletusele või jutule teevad ta rikkamaks. Loeme Õ lk 26-27 keele kasutamisest (olenevalt ajast, küsin õpilastelt, millised on olnud nende kogemused keele kasutamisega (enda või teiste näitel)). 

Seejärel teeme TV h 101, seal ka luuletus - tuleb leida hüüdsõnad jms. See on tunni alguses tutvustatud osa kinnistamiseks. 

Harjutus 102 - õpilane täidab iseseisvalt.

Kokkuvõte: h 102 ette lugemine (miks on tähtis keelt õppida ja osata), õpilane loeb oma arvamuse, oskab seda põhjendada või tuua näiteid.

19.02
Sissejuhatus: meenutus, millest rääkisime eelmises tunnis (keel ja selle kasutamine). Küsin, mis on släng (arutelu, mis see on ja millal kasutatakse).

Põhiosa: Loeme õpikust teksti kõnelemise kohta (kuidas on viisakas, kuidas oleneb kõne sellest kellega ja kus räägitakse jne). Väike arutelu peale teksti.
Õpilased jagunevad paarideks (pinginaabrid), iga paar saab sedeli kõneolukorraga (nt kõne hädaabisse; presidendi uusaasta kõne; kuulamisülesanne jne), koos paarilisega mõeldakse välja, kuidas esitada kõneolukorda nii, et teised saaksid aru (vaadates kehakeelt, kõnemaneeri, sõnavara jne) kellega ja mis olukorras on tegu. Esitlemine. 

Kokkuvõte: Mis aitas otsustada, kes rääkis ja mis olukorraga oli tegu?(märksõnad) Teen tahvlile mõistekaardi tuumiku (kõnelemisel oluline), iga õpilane saab lisada märksõna (märksõnu ei tohi korrata ning seetõttu kutsun tahvli ette õpilasi diferentseerimist silmas pidades).

Eneseanalüüs: õpilastele meeldis kõneolukordade loomine ning mõistatamine väga, see aitas välja tuua kõige olulisema, mis puudutab kõnet ja kõnelemist - miks ja kuidas kellegagi kõneleda, miks on viisakas kõne oluline jne. Tund oli lõbus ning õpilased olid terve tunni jooksul aktiivsed (tegid huviga kaasa).


29.02
Sissejuhatus: Eesmärgi teatamine: loeme üht pala, harjutame lugemisoskust, teeme harjutusi pala kohta, õpime tekstist infot leidma.

Põhiosa: Kõva häälega lugemine (iga õpilane paari lause kaupa). Väike arutelu peale lugemist. Töölehe täitmine (funktisonaalne lugemine, info leidmine tekstist).

Kokkuvõte: Harjutuste kontroll. Rõõmumängu kirjeldus, võimalikud näited õpilastelt igapäevaelust.

Eneseanalüüs: Ülesanded töölehel (nagu tuli välja) toetasid erineva kiirusega õpilasi - mõni, kes süvenes otsimisse, sellel läks loovülesandega kauem, kes aga leidis vastused kiiresti, sellel oli piisavalt aega loovülesande jaoks. Kõva häälega lugemine aitas paremini mõista õpilase lugemisoskust (sh teksti mõistmist).