Viimastel nädalatel tundsin end juba üsna kurnatuna - tundi oli küll juba lihtsam üles ehitada, kuid väsimuse tõttu ei tekkinud niivõrd palju ideid ning olenevalt ainest võis olla vähem rühmatööd (kuid ainete lõikes võin küll öelda, et rühmatööd planeerisin ning korraldasin siiski piisavalt.
Õilased tunduvad juba täitsa harjunud olevat ning tund sujub paremini, kuna nemad on harjunud minu õpetamisstiili ja reeglitega, mina aga oskan tähele apnna neid, keda tuleks rohkem korrale kutsuda (või isegi pigem tähelepanu jälle tööle suunata).
Koostöö õpetajatega sujub endiselt hästi ning minu pakutud ideid tundidesse võetakse hea meelega vastu. Mõne juhendajaga tuleb tundi planeerida üsna täpselt valmis, teisega aga on minul rohkem vabad käed ning artasime läbi ainult põhilised asjad, ülejäänud asjadele võisin ma ise lahenduse leida.
Praktika viimasel päeval tundsin eriti selgelt seda, kui palju see mulle tegelikult õpetas ning kui väsitav see reaalselt oli - tulla klassi, kus töö juba käib, sinule on kõik uus, sina oled nendele uus ning üsna kiirelt peab leidma ühise töö- ja suhtluskeele. Kuna selliseid olukordi tuleb elus tegelikult tihti ette, siis oskan seda kogemust hinnata väga kõrgelt ja olen tänulik õpilastele, kes mind tegelikult üsna kiiresti omaks võtsid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar