16.02 - 19.02

16.02
Matemaatika. Teema: jagamine arvuga 2
sissejuhatus: bingo mäng, tehted koostatud nii, et põhirõhk oleks korrutamisel arvuga 2.
põhiosa: Õ lk 74 ül 2, TV lk 26 ül 1,4,3. Arutelu saadud vastuset üle.
kokkuvõte/tagasiside: makaronide jagamine topsidesse- iga laps saab hulga makarone (diferentseerimise mõttes ei jagu kõigil arvuga 2). Peavad ütlema, mitu makaroni läks igasse topsi.

Kehaline. Teema: paarisarv, rahvastepall.
sissejuhatus: rivistumine, liikumine teona (kordamine), soojendus.
põhiosa: rivis seistes loevad õpilased, palju neid rivis on, arutame, kas jagub kahega (kas saame moodustada paarid?), loevad end paaridesse rahvastepalli soojendusharjutuste jaoks. Soojendusharjutused - visked erineva käega, palli õige püüdmine rahvastepallis jne. Mängime rahvastepalli.
kokkuvõte: rivistumine, tagasiside mängule (kuidas kuulasid sõna, mõnele probleemolukorrale veel kord tähelepanu pööramine nt lapse solvumine või reegli mitte järgimine).

Eesti keel (pool). Teema: vastlapäev
sissejuhatus: tahvlil nii mitu kriipsu, kui on tähti sõnas vastalpäev, kriipsu all tehe, laps peab arvutama ja mõtlema, kust ta saab teada, mis täht sinna sobib (arvasid kiiresti ära, et vastavalt selelle, mitmes on tänt tähestikus).
põhiosa: räägime vastalpäevast, mida lapsed juba teavad ja mis on selle vene vaste. Õ lk 34, 35 loeme, TV harjutused 1,3,4.

17.02

Matemaatika

Sissejuhatus/häälestus: peast arvutamise mäng (rõhk korrutamisel arvuga 3 ning jagamisel arvuga 2).

Põhiosa: Õ lk 75 tabel, TV lk 29 tekstülesanded. Loeme arvu jagamist arvuga 3 (tabelist), arutleme, kuidas saab kontrollida vastuse õigsust. Tegeleme tekstülesannetega, kuna need on klassil üsna nõrgaks kohaks.

Tagasiside/kokkuvõte: Tagasisidet saan pöidla tõstmisega – õpilane peab näitama pöidlaga, kui hästi ta teemast/tekstülesannete lahendamisest aru sai. (Sellist tagasiside vormi olen varem peale tekstülesannete lahendamist kasutanud, annab mulle hea ülevaate, kuidas on olukord arenenud)

Inimeseõpetus. Teema: Vabariigi sünnipäev

Sissejuhatus: Hümni kuulamine (projektoriga seinal, koos sõnadega, seisame püsti). Õpilane loeb õpikust ette, miks me püsti seisime. Küsin, mida arvavad õpilased, millest me täna räägime.

Põhiosa: Tööraamat lk 46-49 valitud harjutused. Põhirõhk arutlemisel. Rühmatööna h 5 lk 48 (võivad arutleda rühmakaaslastega).  Väikeste lippude valmistamine.

Kokkuvõte/ tagasiside: Õpilane tõstab lipu üles vastavalt sellele, kui palju uut infot ta täna tunnis teada sai (palju/vähe) ning kui huvitav tundus talle tund. (Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? Mis värvid on Eesti lipul? Mida tuleb hümni ajal teha?)

Eesti keel (pool rühma)

Teema: Kollektsioonid (kokkuvõttev osa)

Sissejuhatus: Küsin, millest rääkisime eelmisel korral. Kas keegi mäletab, milliseid kollektsioone oli klassis kõige rohkem?

Põhiosa: Õpilased käivad tahvli ees oma kollektsioonidest rääkimas (iga õpilane pidi kaasa võtma 1-2 asja, millest tahaks teistele rääkida), tahvlil on abistavad küsimused/laused. (Mina kogun (mida?). Täna võtsin ma kaasa (mille?). See meeldib mulle, sest ... . Veel tahaksin ma oma kollektsiooni (mida?). Peale selle sooviksin ma koguda (mida?). ) Iga õpilane saab „töölehe“, mille ta peab täitma vastavalt kuuldule (kirjutama klassikaaslase kollektsioonist).

Kokkuvõte/tagasiside: Küsin õpilaste käest, mis neile kõige rohkem meeldis või meelde jäi.

Eesti keel (terve klass)

Teema: Teekond läbi Euroopa

Sissejuhatus/häälestus: Tabel tahvlile (iga õpilane võib nimetada riike, kus ta reisinud on).

Põhiosa: Õ lk 36-38 loeme koos, arutleme võõraste sõnade üle/leiame uusi sõnu. Loeme ette pähkli nr 10. Harjutused töövihikust.

kokkuvõte: igal riigil on midagi, mis muudab ta eriliseks, kui palju jäi tekstist meelede, mida võivad välja tuua Eesti kohta.

18.02 olin haige

19.02

Matemaatika. Teema: kordamine

sissejuhatus: (tunni alguses käisid vanemate klasside õpilased rääkimas A. H. Tammsaarest). bingo jagamise ja korrutamise peale (arvudega 2 ja 3).

põhiosa: koduse töö kontroll, ülesanded TVst 

kokkuvõte: peast arvutamise kordamine tunnis läbitud teemal (jagamine/korrutamine arvudega 2 ja 3).

Eesti keel (pool). Teema: Teekond läbi Euroopa

sissejuhatus: meenutame varem õpikust loetud, räägin, mida täna teeme (rühmatööna valmiv plakat), räägime, mis on rühmatöö.

põhiosa: õpilaste rühmadesse jagamine (tõmbavad loosiga riigi, sama riigi saanud õpilased on ühes rühmas). Plakatite valmistamine (tahvlil suunavad küsimused info kirjutamiseks).

kokkuvõte: kuidas sujus töö rühmas, järgmisel tunnil tuleb plakateid edasi teha/lõpetada.

Kunst. Teema: Eesti lipp looduses

sissejuhatus: pilt tahvlil Eesti lipu sarnasest fotost loodusest.

põhiosa: joonistamine rasvakriitidega, tähelepanu, et värve peab olema ainult 3.

kokkuvõte: vabariigi aastapäevast rääkimine, õpilased räägivad, kas nad on sellist " Eesti lippu" ise ka looduses kunagi märganud.

11.02
Loodusõpetus. Teema: Pilvisus ja sademed
sissejuhatus: meenutame eelmises tunnis räägitud, õpilased püüavad kirjeldada tänast ja eilset ilma. Kordamiseks mõeldud harjutus - temperatuuri märkimine tahvlile joonistatud termomeetrile.
põhiosa: tööraamat lk 8,9. Ülesanded tahvli ees, kasutame ilm.ee andmeid ning saame märkida ja rääkida ilmast(pilvisusest ja sademetest) Eestis ja mujal maailmas.
tagasiside/kokkuvõte: õpilane võib pinginaabrile kirjeldada ilusat ja pinginaaber talle halba ilma.

Eesti keel (pool). Teema: tantsu- ja laulupidu
sissejuhatus: tantsupeo video vaatamine. Arutelu, millest võiks täna juttu tulla.
põhiosa: Õ lk 32-33 (lugemine), "pähklid", TV valitud harjutused lehekülgedelt 32,33.
kokkuvõte: laste soovil veel ühe video vaatamine (laulupidu+ tantsupidu), räägime kellegi tantsu- ja/või laulupeo kogemusest.

Kunst. Teema: sõbrapäev
sissejuhatus: Räägin, mis on akvarell, kuidas see erineb guaššist (maalimise poolest, katvuse poolest), näitan Internetist pilte erinevatest maalidest, akvarellvärvidest, pintslitest, räägin ja näitan (kõigil on hea kvaliteediga akvarellpaber, saavad katsuda, hiljem sellele joonsitada) akvarellpaberit.
põhi: sõbrapäevakaardile kleebitava paberi valmistamine (akvarell, kile).
tagasiside: õpetaja räägib, et reedeses tööõpetuse tunnis valmistatakse nendest ilusaid kaarte, näited kaartidest.

12.02
Matemaatika. Teema: tekstülesanded.
sissejuhatus: peast arvutamise mäng sildikestega.
põhiosa: tund keskendub tekstülesannete lahendamisele. TV lk 36 ül 6, 4. tekstülesanne oli klassile keeruline, muu, mis oli plaanis, jäi ära.
kokkuvõte: õpilased näitasid pöidlaga, kui hästi nad enda arust tekstülesande lahendamisega hakkama said.

Eesti keel (pool). Teema: kollektsioonid.
sissejuhatus: teeme tahvlile tabeli, kuhu märgime erinevad asjad, mida õpilased koguvad. Mida kogutakse meie klassis kõige rohkem?
põhiosa: loeme Õ lk 22, 23, TV lk 22, 23 h 1, 2.
kokkuvõte: iga õpilane mõtleb, mida ta nimetas (mida kogub) ja võtab järgmiseks korraks kaasa kogutav asi (saavad sellest rääkida).

Kunst. Teema: Laulu- ja tantsupidu
sissejuhatus: fotod ja videod tantsu- ja lulupeost, rongkäigust.
põhiosa: õpilased saavad valida sedeli, millel on sõna, mida nad hakkavad joonistama (nt lauljad, tantsijad, rongkäik, laululava jne). Õpilane joonistab ja hiljem lõikab välja oma "osavõtjad", hiljem teeme sellest stendile kollaaži.
kokkuvõte: video vaatamine peost (õpilased ei olnud varem (enne teema läbimist koolis) laulu- ja tantsupeo videosid vaadanud).

Keelekümblus

Täna lugesime eesti keele tunnis teksti, sissejuhatuseks arutlesime sõnade üle (kirjutasin need tekstist tahvlile), mis võisid minu meelest lastele tundmatud olla. Tänase päeva (inimeseõpetuses erinevad ametid ja sõnad tekstist) jooksul sain eriti hästi aru, kui tore on keelekümblusklass. Lapsed püüavad sellise õhinaga mõistatada, mis sõna see on (sõnu seletan neile eesti keeles)! Kuigi mõnikord on mul plaanis rohkem ülesandeid, kui neid reaalselt teha jõuame (nt täna inimeseõpetauses oli plaanis lõppu mäng ametite seletamise ja ära arvamise kohta, kuid ametinimetuste õppimisega/kordamisega läks nii kaua, et mänguks enam aega ei jätkunud), tundub, et lapsed on just uute sõnade õppimisel eriti aktiivsed kuulama ning mõistatama (seletuse järgi), mida see võib tähendada. :)

Minu tegevused esimesel nädalal (02.02-05.02)

Tunnis, mis on paksus kirjas, on minu antud, tavalises aga vaatlustunnid. ( E - esmaspäev, T- teisipäev jne)

E  matemaatika: korrutamine arvuga 3, sissejuhatuses bingo, põhiosas harjutused TVst, tagasiside/tunni lõpetamine toimus plaksumänguga (pidid kuulama plaksusid ning korrutama)

Kehaline: vaatlesin tundi.

Eesti keel: (klass on jagatud pooleks), tegelesime teemaga taluloomad, lugesime õpikust teksti, arutlesime uute sõnade üle, lapsed said rääkida nende kogemusest taluloomadega ning millised loomad on neil kodus. Kokkuvõtteks tegime tabeli, kus millised loomad elavad (kordasime erinevaid (mets-, kodu-, talu-) loomi. Mina sain sellest tagasisidet laste teadmiste kohta.

T matem: sissejuhatuses plaksumäng (õpilased said ise plaksutada, rõhk oli korrutustabeli teadmisel ning tehte ütlemisel), põhiosas harjutused õpikust, harjutusvihikust (tegin joonise ka tahvlile, õpilased käisid kordamööda lahendamas), töövihikust(kiiremad said TVst keerulisema ülesande). Tagasiside: tahvlil erinevad korrutustehted arvudega 2, 3 ja 4 (õpitud), õpilane ütleb tehte ja vastuse, võib tulla kustutama tahvlilt (diferentseerisin).  

Inimeseõpetus: sissejuhatuses tegin tahvlile tabeli (KALLIS/ODAV), õpilased pidi nimetama asju mõlemasse tulpa, arutlesime. Põhiosa: kuulamisülesanne(lugesin teksti TVst), tegime harjutuse kuuldu põhjal (palju uusi sõnu- kordasime, arutlesime nende tähenduse üle). Arutlesime kuidas oleksid nemad antud olukorras käitunud ning miks. TV harjutused asjade väärtuse ning vajalikkuse kohta (peale värvimist, said õpilased nimetada, mida nad värvisid ning miks). Kokkuvõtteks oli plaanis arutelu, mida teeks laps kui võidaks palju raha või saaks natuke taskuraha (1 õpilane, 1 küsimus), kuid seda ei jõudnud teha.

Eesti keel (pool): sissejuhatuseks tegime tabeli selle kohta, kellel millised koduloomad on (seotud teemaga ning referaadi tegemisega). Põhiosas tutvusime, mis on uurimistöö, kuidas peaks referaat välja nägema (olid eelnevate aastate näited referaatidest). Täitsime TV harjutused, mis on järgmisel tunnil abiks referaadi tegemisel. Jõudsime teha referaadi tiitellehe. Tunni lõpus rääkisime, kust saaks leida infot valitud looma kohta ning koduseks ülesandeks jäi otsida/laenutada raamat/kirjandus, kus leiaks infot lapse valitud looma kohta.

Eesti keel (terve rühm): teema: Liitsõnad (hindeline konspekt)

Sissejuhatus: kirjutasin tahvlile palju sõnu, lapsed pidid nimetama sõnad, mille tähendust nad teavad, seejärel sain ma need kustutada (kontrollisin, kas kõikide sõnade tähendus on teada). Iga õpilane sai sildi, kus oli üks sõna tahvlilt, (ringi liikudes) õpilane pidi leidma kaaslase, kellega neil moodustuks uus sõna (nt kuld+kala), pidid ka õigesti käest kinni võtma (mitte kala+kuld), moodustus rivi tahvli ette ning iga õpilane sai kirjutada oma sõna tahvlile, liitsõna kirjutamisel pöörasin nende tähelepanu sellele, et sõnad oleksid ühendatud. Õpilased pidid kirjutama sõnad ka vihikusse (hiljem läks vaja), kes said varem kirjutatud said „lisaülesandena“ nuputuse – joonistasin tahvlile poisi ja pea ning nad pidi ära arvama selle tähenduse (keelekümblusklass). TV harjutused liitsõnade moodustamise kohta. Enne TV lahendamist pidid lapsed ette lugema reegli (õpiku/TV kaanel). Tagasiside: õpilane sai paberi ning pidi sinna tegema 2 liitsõna kohta pildid (e joonistama nt karu ja eraldi püksid, nende vahel +, viimaseks joonistama karupüksid), sõnu võisid valida vihikusse kirjutatutest.

K loodusõpetus: Teema: Ilm, temperatuur.

Sissejuhatus: loen jutu külma näpistamisest (arutlesime, mida tähendab, et külm näpistab jne). Küsisin õpilastelt, mis neil täna seljas oli, kui kooli tulid ja miks, mida tuleks nende arust selga panna, kui minna suusatama, miks.

Põhiosa: vaatame tööraamatus termomeetrite pilte (õpetajal klassis ka suur õuetermomeeter, mille saadn klassis ringi käima, uurisime ka selle kraade). Kujutasin tööraamatu pildi suurelt tahvlile, et saaksime vaadelda skaalat jne koos. Ülesanded tööraamatust (iga ülesande juures arutlesime nende kogemust ja teadmisi). Tunni alguses ütlesin ka, et tunni lõpus on tunnikontroll (suunasin tunni jooksul õigesti märkima temperatuuri ning vaatama erinevaid termomeetreid). Vaheülesandeks (enne temp. Märkimist tööraamatus) lugesin ette rekordtemperatuurid Eestis, lapsed käisid tahvlile joonistatud termomeetril neid märkimas, rekordtemp. juurde märkisid ka hetke temperatuuri vastavates Eesti linnades (selleks kujutasin projektoriga pildi ilm.ee leheküljelt). (lastele meeldis ülesanne väga, palusid järgmisel tunnil veel seda teha). Tunnikontroll. Tagasiside: kiire tagasiside (pöial üles, küljele, alla – kuidas nad tunnevad, et nad oskavad teemat). Tunnikontrollide tulemused olid erinevad, järgmise tunni alguses saavad mõned enda töid täiendada.

Eesti keel (pool): sissejuhatus: laps saab tutvustada raamatut, mille ta kaasa võttis. Laste jagamine rühmadesse (valitud looma põhjal), nii saavad omavahel arutada ning jagada kirjandust. TV harjutused kasutatud kirjanduse kirjutamiseks, sisukorra loomine, sissejuhatuse mõtlemine (kasutavad toodud kirjandust, õpetajal natuke lisamaterjale vajadusel).

Kehaline kasvatus: tunni vaatlemine

Kunst: Teema: Taluloomad. Õpilased kasutavad guašši, joonistavad kõigepealt talumaja (näitepildid tahvlil), pöörasime tähelepanu sellele, et maja ette peavad nad hiljem joonistama ka loomad (järgmisel tunnil, kui taust on kuivanud). Sissejuhatuses rääkisime taluloomadest, kelle kohta lugesime õpikust, kus loomad elavad, kas keegi on talus käinud.  

N matemaatika: sissejuhatus: peast arvutamine (mäng numbrikaartidega)- liitmine üleminekuga. Põhiosa: korrutamine arvuga 5, harjutused õpikust (tekstülesannete vormistus, lahendamine (abistavate joonistega)). Kuna peastarvutamine võttis kaua aega, jäi koduseks ülesandeks TV ülesanne (kinnistamiseks), peast korrutama õppimine arvudega 3,4,5 (kontroll tuleb TV ülesandega).

Eesti keel (pool): sissejuhatuseks rääkisime, mida nad said kirjutada sissejuhatusse teatud looma kohta, võrdlesid seda rühmakaaslastega. Sisu teemade üle arutlemine, raamatutest sobiva info leidmine, mustandite kirjutamine. Kokkuvõte: kordasime, millest koosneb referaat (seda näevad ka sisukorras). Kodus jäi referaadi puhtandi kirjutamine, illustreerimine.

Kunst: sissejuhatuseks tegin tahvlile tabeli, kuhu märkisime (talu)loomad, ühes tulbas suuremad (nt lehm, lammas), teises väiksemad (nt kass, kana). Õpilased pidid valima mõlemast tulbast vähemalt ühe looma, keda kujutada enda maalil. Sellega said nad ka suuruste erinevusi kujutada, kes on eespool, kes kaugemal jne.

Neljapäeval oli ka muusika tund (pole minu andeaine), kuid selle tunni ajal käisin ma vaatlemas 1. klassi, kelle juures ma septembris praktikal olin.  

02.02 - 05.02 kokkuvõte

Esimene nädal klassi ees.
Üsna raske on ennast hinnata, õpetajalt sain ka tagasisidet, mis minu meelest oli positiivne (endale panin kõrva taha aeglasema tempo). Klass võttis mind hästi vastu, tunnid tunduvad neile huvitavad ning suuri distsipliiniprobleeme pole ma märganud. Vahetevahel läheb müra klassis suureks, kuid teatud võtetega (plaksutamine) saab klassis taas rahulikumalt tööd teha. Kõige keerulisemaks oli minu jaoks alguses just korra loomine ja hoidmine klassis, kuna klass on juba teatud süsteemiga harjunud ning nüüd oli minu kord siduda endale ja neile sobivad lähenemised (kuna minule meeldibki just plaksutamise meetod, siis seda me kasutamegi). Nädala viimasel päeval koolis sai õpetajaga ka arutletud, et mõned õpilased tuleks teise kohta istuma panna, tundsin, et selline lahendus sobiks mulle hästi (rohkem tähelepanu tööle klassis) ja õpetaja ei olnud vastu. Püüan seda kohe esimese asjana esmaspäeval teha ning vaadata, millised on tulemused nädala lõpuks. :)

Praktika kava

Praktika tunniplaan näeb välja selline. Võivad vahele tulla mõned muudatused, olenevalt sellest, kas tekib vajadus teha paaristunde või mõnel muul moel tunnid ümber tõsta. Tunnid, mida annan mina märgin paksemas kirjas.

	E	T	K	N	R
1. 02.02 – 06.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	HIK
2. 09.02 – 13.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	kõrvaleriala
3. 16.02 – 20.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel
4. 23.02 – 28.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	vaheaeg
5. 02.03- 06.03	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel	kõrvaleriala
6. 09.03 – 13.02	1.matemaatika 2. kehaline 3. vene keel 4.eesti keel (pool)	1. muusika 2. matemaatika 3. inimeseõp. 4. eesti keel (pool) 5. eesti keel	1. vene keel 2. loodusõp. 3. eesti keel (pool) 4. kehaline 5. kunst	1. matemaatika 2. muusika 3. eesti keel (pool) 4. kunst 5. vene keel

Vaatlusnädal Mustamäe Humanitaargümnaasiumis

Praktika algas vaatlusnädalaga. Paari päeva jooksul tutvusin ma kooli, klassi ning muidugi klassiõpetaja ja õppealajuhatajaga. 

Esimesel päeval olin klassis vaatleja rollis ning panin enda jaoks kirja mõned tähtsad tähelepanekud, mida saaksin hiljem klassi ees olles ära kasutada. Jälgisin õpilasi, tegin märkmeid nende klassi reeglitest. Lühidalt arutasime õpetaja Merikesega ka tunniplaani ning tutvusime praktikajuhendiga.

Teisel päeval püüdsin rohkem rõhku panna ka nimedele, kuna õpilasi on palju ning tahaksin kõikide nimed ära õppida. Õpetajaga panime paika kindlama plaani ning arutasime, millised võiksid olla minu lähenemised tundides ning mina küsisin veel eraldi millele rõhku pöörata, kuna keelekümblusklass nõuab teistsugust lähenemist õppimisele. Ühe tunni jooksul jõudsime koos õppealajuhatajaga tutvuda kooli põhilise dokumentatsiooniga ning ta rääkis, mis on selle kooli arenguplaan ja milliseid muudatusi soovivad nad lähiaastatel näha. Päeva lõpus andis õpetaja mulle ka klassi nimekirja, eraldi märgime sellel ära HEV õpilased ( nii need, kes jäävad maha kui ka need, kes jõuavad (alati) ülesannetega kiiresti valmis).

Selles blogis hakkangi ma kajastama enda üleesandeid, mõtteid ning tähelepanekuid, mis on seotud mu esimese põhipraktikaga.